Eesti kui Põhjamaa. Kas unistus vaid valitutele?

Eesti poliitikud eraldavad kirurgi kombel Põhjamaa mudeli sobivad palad ebameeldivatest.

Eestlased on end viimase paarikümne aasta jooksul ikka eelistanud identifitseerida Põhjamaana (vastandina Ida- või Kesk-Euroopale, endisele NSVL-ile või isegi Baltikumile). Me kõik mäletame president Toomas Hendrik Ilvese välisministrina väljendatud soovi saada „igavaks Põhjamaaks” ja tema Jõulumaade-metafoori ning Kaarel Tarandi teravmeelset ettepanekut kujundada trikoloor sinimustvalgeks ristilipuks.

Kahtlemata on Põhjamaad terve taasiseseisvusaja olnud üks meie identiteediloome nurgakivi, mis on aidanud meil sümboolselt eemalduda ja eristuda nii oma minevikust kui ka suurest naabrist. Ka hiljutise valimiskampaania ajal sõnastas Reformierakond Eesti kui uue Põhjamaa visiooni.