Elmar Vaher imiku surnuks sõitnud roolijoodikust: ükski paragrahv ei pane inimest hoolima
Oleme selle aasta jooksul kontrollinud ligi 350 000 sõidukijuhi kainust – viie kuuga on politsei alkomeetrisse puhunud üle poole Eesti autojuhtidest ning peaaegu iga sajas neist oli tarvitanud alkoholi. Need 3000 joobes juhti eemaldas politsei liiklusest enne, kui nad kellegi surnuks või vigaseks sõitsid, kuid sellest selgelt ei piisa. Midagi inimeste väärtushinnangutes peab muutuma. Nii kaua, kui mõnes seltskonnas peetakse arutut kiiruseületamist ägedaks või purjus autorooli istumist normaalseks, toob ka tulevik uudiseid sellest, kuidas alkoholi tarvitanud kiiruseületaja on põhjustanud lapse surma või vigastanud Tallinna südalinnas 14 inimest.
Ma väga ei usu, et saab muuta 30- või 40-aastase inimese väärtushinnanguid. Järelevalve ning karistuste ehk lihtsamalt öeldes hirmu abil saab heal juhul muuta kellegi käitumist, kuid ükski paragrahv ei pane inimest teistest hoolima; ükski seadus ei kisu inimest lahti viinapudeli küljest, kui see pudel on talle teiste inimeste ohutusest tähtsam.
Ma olen veendunud, et meie võimalus on lapsed ja noored – nendest sõltub, kui turvaline ja hooliv on meie ühiskond 10 või 20 aasta pärast ning meist jällegi see, milliste väärtushinnangute keskel nad täna üles kasvavad. Meist kõigist.
Suured asjad saavad alguse väikestest. Kui räägid lapse nähes autoroolis telefoniga, kirud tema kuuldes „ees venivaid autosid“, palud lapsel helkurit kanda ise seda iialgi tegemata või jalutad temaga punase fooritule ajal üle ristmiku (sest ühtki autot ju ei tule), siis vaikselt ja tõenäoliselt ise sellest arusaamata õpetad talle, kuidas ennast ja teisi ohtu panna. Palun mõtle sellest. Millal veel, kui mitte lastekaitsepäeval.
