Teisisõnu, Eesti Pangal ei olnud õigus „suvaliselt“ raha trükkida näiteks kvantitatiivseks rahalõdvenduseks (QE) ega ka riigivõlakirjade emiteerimiseks (valitsusele laenuandmiseks). Sisuliselt tähendas emissiooni ainuõigus mitte raha trükkimise, vaid raha vahetamise õigust. Eesti Pangal valuutakomitee süsteemis rahapoliitilist iseseisvust ega otsustusõigust praktiliselt polnud. Miks? Sest Eesti riik oma rahareformi seadustega 1992.a. otsustas nii.

Alates 1. jaanuarist 2011, kui Eesti riik ühines euroalaga, muutus olukord kardinaalselt. Eesti läks üle mitte-ujuvast rahasüsteemist ujuvasse rahasüsteemi. Meie euro kurss ei ole fikseeritud, see on ujuv, sest kujuneb vabalt valuutaturgudel vastavalt nõudmise pakkumise vahekorrale. Euroopa keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade peaülesanne on sihtinflatsioon, st üldise hinnataseme hoidmine kuni 2%-i piirides. Selleks on keskpankadel õigus teostada teatud piirides iseseisvat rahapoliitikat. Teisisõnu, keskpankadel on ainuõigus emiteerida oma raha ja valitsustel on õigus emiteerida riigivõlakirju niipalju, et see ei ületaks 60%-i ning riigieelarve defitsiit jääks 3%-i piiridesse SKT-st.

Eesti Pangal on Euroopa keskpankade süsteemi osana mitte vähem, vaid rohkem iseseisvust ja otsustusõgust kui varem.
Praktiliselt kõik euroala riigid teostavad osaliselt iseseisvat rahapoliitikat. Näiteks Soome valitsus on emiteerinud riigivõlakirju ca 60%-i ulatuses SKT-st ja Soome Pank on emiteerinud vastavas koguses raha. Otsustava tähtsusega on seejuures fakt, et riigivõlakirjade emiteerimise peaeesmärgiks on sihtinflatsiooni hoidmine 2%-i piirides. Selle ülesandega on Soome Pank suhteliselt hästi hakkama saanud. Viimastel aastatel on inflatsioon Soomes olnud oluliselt allpool 2%-i: 2016. a. 0,36%, 2017. a. 0,75%. See viitab sellele, et Soome Pank on iseseisvat rahapoliitikat teostanud pigem liiga tagasihoidlikult.

Üleminek valuutakomiteelt eurosüsteemi muutis oluliselt ka meie majanduse kohanemise protsessi. Valuutakomitees hinnad (ja palgad) pidid (automaatselt) kohanema rahapakkumise muutusega, sest valuutakurss oli fikseeritud. Euroalas kehtib teistsugune süsteem: majandus ei kohane mitte välisvaluuta sisse-ja väljavoolu kaudu, vaid läbi valuutakursi kõikumise. Kui riigis on majandus langemas, eksport vähenemas ning tööpuudus suurenemas, siis tõenäoliselt euro valuutakurss langeb. Kuna euroalasse kuulub palju riike, siis selline seos ei ole absoluutne. Teisisõnu, teatud määral peavad hinnad euroalas kohanema ka rahapakkumise muutusega. Kuid majanduse kohanemist valuutakursi muutuse kaudu ei saa euroalas alahinnata. See aga eeldab teatud piirides iseseisva rahapoliitika teostamist.

Eesti Pangal on Euroopa keskpankade süsteemi osana mitte vähem, vaid rohkem iseseisvust ja otsustusõgust kui varem. See on ka põhjuseks miks Eesti Pank ei vaja nõukogu esimeheks vapilooma.