Juhan Telgmaa: Reformierakond peaks astuma ise e-valimiste vastu. Muidu näitab ta, et teeb koostööd Kremliga
See on mäng, mis on eetilisele inimesele tülgastav ja seetõttu ei tulegi nad kandideerima. Parlamenti tuuakse alandlikud vastutusvõimeta lambukesed, kes kontori käsu peale hääletavad kui zombid. Kurvastav näide on 63 poolhäält Rail Balticu Eesti maale ja rahvale ülikahjulikule versioonile.
Valimisseaduse muutmiseks ei ole ega tule eelkirjeldatu tõttu poliitilist tahet. Küll aga võiks parteid veel kord kaaluda e-valimiste lõpetamist.
Meil on uus mõjur, mis võiks panna meelt muutma - meie naabri võimekus ja kombed. Kui sekkuti isegi USA valimistesse, siis oleks ehk aeg lõpetada häma, kuidas meie e-valimised on ainus absoluutselt häkkimiskindel IT-fenomen maailma ajaloos ja selleks see jääbki.
Teadmata põhjusel pöördus järsust vastuseisust e-valimiste pooldajaks Keskerakond, kui võimule sai. Neilt nähtavasti algatust ei tuleks. Siiski on vähemasti kaks põhjust pakkuda seda mõtteaineks Reformierakonnale.
Esimene: Reformierakonna kõige truumal e-valijarühmal, hooldekodude kõige vanemal kontingendil (nagu väidab Keskerakond), pole erilist vajadust uuendada ID-kaartide sertifikaate. Partei võib palju e-hääli kaotada.
Teine: on selge, et nõrk Eesti on naabrile parim. Tundub loogiline, et igas mõttes kõige odavam Eestit nõrgana hoida on Reformierakond uuesti võimule aidata. Siis on kindel, et jätkub koloniaalmajandus, töörahvas hoitakse õigusetu ja alavääristatuna, parimas eas elanikud jätkavad välismaale rändamist, Eesti jääb paljudes heades asjades igavesti viie viimase hulka. Naabri abil võib Reformierakond palju e-hääli võita.
Eesti julgeolekule võiks selline variant isegi hea olla. Naabril pole kohest motiivi meiega ümber käia nagu Gruusia või Ukrainaga. Nõrga naabri maale võib ju iga kell sisse marssida, seda ei pea kohe täna tegema, vaid võib ka homsele-ülehomsele lükata. Aega küll!
Vajalik rehkendus
Niisiis on see mõttekoht kõigepealt Reformierakonnale. Tuleb välja rehkendada, kas see on tõenäoline asjade kulg või leiab naaber mingi(d) teise(d) partei(d), mida e-valimistega võimule aidata. Aga ka teised parteid peaks mõtlema, kas e-valimised on neile kasuks või kahjuks. Paistab uus veelahe -- e-valimiste pooldajad loodavad naabri abile, e-valimiste ärapõlgajad oma jõule.
Mis rahvasse puutub, siis ega me praeguse valimisseadusega paremat parlamenti ei saa kummalgi juhul, kas naaber „abistab" või mitte. Aga ilma „abita" jääks kogu süü, et nii rumalasti valisime, meile endile. Eelistaksin viimast.
