Muudatuse algatajate lootus, et „valimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse ja see aitab parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas”, seega pigem ei täitu. Tasakaalu paranemisest saaks rääkida siis, kui õnnestuks kõik 16–25-aastased noored valima meelitada, aga vanemate inimeste valimisaktiivsus jääks endiseks. Tegelikkuses on aga noored kõige väiksema poliitikahuviga ühiskonnagrupp ja pole näha imevitsa, mis võiks nende suhtumist muuta. Nad on elufaasis, kus enamasti domineerivad muud huvid.

Seadusemuudatusel võib aga olla see efekt, et noorpoliitikute jaoks muutub esimese karjäärisammu tegemine lihtsamaks. Kohalikel valimistel saab kandideerida 18-aastaselt – agiteerid nooremad koolikaaslased enda poolt hääletama ja pääsedki ehk mõne väikelinna või -valla volikokku. Eks seegi tähenda, et noored osalevad otsustamises rohkem, aga iseasi on, kas see toob kaasa ka poliitika kvaliteetsemaks muutumise. Praegu on riigitüüri juures hulk broileritaustaga poliitikuid ja ei saa öelda, et riigi juhtimine sujub neil kindlalt.

Valimisea langetamine ei tõota anda suurt positiivset efekti ega ähvarda tegelikult ka negatiivsete tagajärgedega. Paljud olulised õigused-kohustused antakse juba praegugi noortele enne 18. eluaastat. 14-aastast saab võtta vastutusele tehtud väär- või kuriteo eest. 16-aastane isik võib taotleda B-kategooria juhiluba, millega saab sõita seadusliku esindaja juuresolekul. 16–17-aastane koolikohustuslik noor võib seadusliku esindaja nõusolekul teha päevas neli tundi tööd ja sama vana noor, kes pole koolikohustuslik, seitse tundi tööd.

Et täna tõenäoliselt sündiv muudatus ei jääks asendustegevuseks, tuleb ühiskondlikke arenguid juhtida selle poole, et kõik noored oleksid tõesti 16-aastaselt valmis iseseisvalt hakkama saama ja mõistlikke otsuseid tegema.