Suhteid oskab paljusid ärritav Janek Mäggi siluda. Ta peab aga suutma avalikkust veenda, et tegutseb Eesti, mitte oma klientide huvides.

Niisugused ütlemised on loonud Mäggile ühiskonna märkimisväärset osa ärritava kuvandi, mis kandub nüüd temaga paratamatult valitsusele. Ent tema teist poolt esindavad näiteks sellised arvamused nagu võrguväljaandes edasi.org: „Eesti on väga tavaline, igav ja keskpärane maa, kus on hunnitult palju vaesust, laiskust ja saamatust.” Nii mõnigi, kes Mäggit misogüünias süüdistab, kirjutaks näiteks sellele väitele alla.

Kahtlemata ongi Mäggi mitmekülgne mõtleja ja võimekas PR-inimene, kes suudab ka ebakõlasid siluda. Pärast kriitikalaviini tõi ta oma Facebooki lehel hulga näiteid, kuidas on leidnud oma kriitikutega üksmeele.

Kuna mitte just kõik Jüri Ratase valitsuse liikmed (peaministriga eesotsas) ei hiilga säravate esinemisoskustega, on selline valitsusliige kahtlemata vajalik. Tema toomine valitsusse, riigi peamise infoarteri juurde annab tulevasele tõenäolisele Keskerakonna kampaaniameistrile enne valimisi head materjali, millele toetuda.

Teisest küljest paneb see aga küsima: kumba Mäggi ennekõike tegema hakkab, kas oma valitsusala ka sisuliselt juhtima või üksnes oma eriala järgi „seletama, kuidas asjad päriselt on”? Ja kuidas kasutab ta valitsuses saadud infot oma klientide huvides?

Igal juhul paneb peaminister Ratase tegutsemine kulme kergitama. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitab otsesõnu, et kui lobist astub riigiametisse, peaks olema n-ö jahtumisaeg, et viia võimalikud huvide konfliktid minimaalseks. Mäggi aga hüppas täiskiiruse peal ühest paadist teise. Teisisõnu jättis Eesti valitsus kõrgeimal tasemel tähelepanuta soovitused, millele on alla kirjutanud.

Eile väljendas Mäggi kriitika tõttu arvamust, et „enamik Eesti inimesi elab pidevas huvide konfliktis”. Ministrina ta sellist konfliktivabadust endale lubada ei või.