Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Illusioon heast keelteoskusest

 (9)
JUHTKIRI | Illusioon heast keelteoskusest
Foto: Quinn Dombrowski

Laupäeval Saku Suurhalli lavale tulevast Eesti Laulu 12 finalistist kümme lõõritab inglise ja kaks eesti keeles. See, kas keelte vahekord peaks olema pigem vastupidine, on omaette ja habemega vaidlusteema. Ühtlasi näitaks inglise keele valitsemine justkui Eesti rahvusvahelistumist, milleta väikeriik maailmas läbi ei löö.

Ent kõik pole kuld, mis hiilgab. Inglisekeelsete laulude loomise kombe kohta ütleb osa kriitikuid, et nõnda saavad Eesti lauljad esitada banaalset teksti, ilma et endal ja kuulajatel piinlik hakkaks. Selline hinnang võib mõnel konkreetsel juhul olla ebaõiglane, aga on märke, mille järgi eestlaste võõrkeeleoskus ja võõraste kultuuride tundmine laias plaanis tõesti pigem taandareneb, kui tugevdab Eesti võimet rahvusvahelistel turgudel läbi lüüa.

Näiteks eilses Eesti Päevalehes rääkis Eesti rahvusvahelise kaubanduskoja juht Tiit Tammemägi, et Eesti inimeste õppimissoov on vähenenud ja „võõrasse kirikusse” ei osata minna õigete psalmidega. Teine näide: Euroopa Kohtusse tööle asunud endine riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles ERR-ile, et eestlased on Euroopa Liidu institutsioonides vähese konkurentsivõimega, sest ei valda paljudes valdkondades hädavajalikku prantsuse keelt.

Haridussüsteemi tuleb korrigeerida nii, et lapsed ei katkestaks pärast 9. klassi kooli vahetades väiksema võõrkeele õpinguid.

Statistika näitab tõesti Eesti võõrkeeleõppe üheülbastumist: inglise keele õppijaid on palju, aga saksa keele õppijate arv üldhariduskoolides on viimase kümnendiga vähenenud koguni kaks korda. Veidi on kahanenud ka vene ja prantsuse keele õppijate hulk. Kutseharidusasutustes on drastiliselt vähenenud isegi inglise keele õppijate arv.

Ettekujutus, et maailmas läbi löömiseks piisab Eestile inglise keele oskusest, on illusioon. Müügitöös, läbirääkimistel ja lihtsas klienditeeninduseski on endiselt oluline osata ka muid võõrkeeli. Üks vajalik samm taandarengu lõpetamiseks on gümnaasiumireformi korrigeerimine nii, et lapsed ei katkesta väiksema võõrkeele õpinguid, kui pärast 9. klassi kooli vahetavad.

Infograafika: Toom Tragel