JUHTKIRI | Katsuge, kas klaaslage või barjääri üldse on

Paljud vene rahvusest tallinlased käivad täna kaitseväe kalmistul pronkssõduri juures, punased nelgid näpus. See traditsioon ärritab paljusid eesti rahvusest tallinlasi. Kas see ja teised väiksed kultuurilised erinevused võivad olla selle taga, et eestlaste seas on kõrge ametipositsiooni (ja palgaga) töötajaid rohkem kui venelaste seas?

Tavaarusaama järgi takistab Eesti venelastel karjääriredelil tõusta mingisugune klaaslagi. Kui nii, siis võib-olla koosneb see muu hulgas kardinaalselt erinevast 9. maisse suhtumisest? Näiteks 2017. aasta Eesti integratsiooni seire näitas, et 57% teistest rahvustest inimesi ja 23% eestlasi arvab, et venekeelsete elanike halvem olukord tööturul tuleneb sellest, et paljudes ettevõtetes eelistatakse edutada eestlasi. Teistest rahvustest elanike seas oli palju rohkem neidki, kelle hinnangul tuleneb venelaste ebavõrdsus tööturul riigi poliitikast (nii arvavaid teistest rahvustest inimesi oli 59%, eestlasi 18%).

Uuringud on Eesti ühiskonna segregatsiooni püsimist või isegi suurenemist kinnitanud juba aastaid, justkui tegemist oleks raskesti ületatava probleemiga. Kuid eilses Eesti Päevalehes ilmunud artiklis pani rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov kahtluse alla, kas klaaslagi on üldse olemas. Tema arvates on see pigem kujuteldav.

Segregatsiooni vähendamiseks võib piisata sellest, kui eeldame teiste kohta omaenese tarkusest vähem ja küsime rohkem.

Tõepoolest. Kui vene rahvusest inimesed tippametnikuks ei kandideerigi, nagu Jegorovi toodud näidetest selgus, on puhas spekulatsioon arvamus, et neid takistab Eestis klaaslagi. Küllalt on näiteid, mis viitavad, et rahvusest tulenevat klaaslage ei ole või kui ongi, siis pole see Eestis teiste riikidega võrreldes ebatavaliselt paks. Pigem näib probleem olevat selles, et venelased ei julge uhkematele töökohtadele kandideerida ja eestlastest tööandjad (sh riik) ei tule selle peale, et avaldada töökuulutusi meediakanalites, mida kodus vene keelt rääkivad elanikud jälgivad.

Väidetava karjääri-klaaslae purustamiseks ja segregatsiooni vähendamiseks võib piisata sellest, kui eeldame teiste kohta omaenese tarkusest vähem ja küsime rohkem, kui inimestelt midagi tahame (näiteks tööd) või neist aru ei saa (näiteks 9. mail Aljoša juures käimisest). Enne kui kaebate klaaslae või ületamatu barjääri üle, katsuge, kas see on üldse olemas.