JUHTKIRI | Külma närvi, kuumad rahvaesindajad!

Täna heliseb koolikell uuele riigikogu koosseisule. Võib öelda, et ühtegi varasemat koosseisu pole vastu võetud nii keevate tunnetega kui praegust.

Põhjus seisneb mõistagi EKREIKE koalitsioonikõnelustes, mis tulid märkimisväärse hulga valijate jaoks (negatiivse) üllatusena. Varem on olnud valitsuse moodustaja tihti teada juba enne valimisi. Isegi, kui Keskerakond väljus mitmest eelmisest valimisest võitjana, oli pikalt ette selge, et riiki hakatakse juhtima teisest leerist.

Iseenesest võib avalikkuse tähelepanu parlamendi tööle üksnes tervitada. Kui inimestele seadusandja töö korda läheb, on see palju parem küünilisest apaatiast, mis saadab poliitikute tegemisi paljudes teistes riikides.

Põnevust ongi ohtralt: kui riigikogu esimeheks ehk riigi tähtsuselt teiseks juhiks valitakse Henn Põlluaas, siis kui rabedalt või sujuvalt ta oma ametis hakkama saab? Kumb hoiab haamrit paremini, tema või üle pika aja jälle Eesti poliitikas osalev võimalik aseesimees Siim Kallas?

Ammu pole rahvas ametisse astuvaid saadikuid nii kirglikult vastu võtnud. See on tegelikult hea algus, et järgmise nelja aastaga häid tulemusi saavutada.

Päris põnev on vaadata sedagi, kuidas hakkab käituma EKRE fraktsioon nüüd, kui neil on lootust moodustada valitsus. Nii palju uusi nägusid, kellest enamik laiemale avalikkusele siiski pigem tundmatud. Millise hinguse nad paljuski seni hääletuks jäänud valijaskonnalt kaasa toovad?

Niisama huvitav on seegi, keda uues parlamendis näha ei saa. Näiteks kuus keskerakondlast on juba teada andnud, et eelistavad end mujal proovile panna. Kokku on mandaadist loobujaid üheksa. Samal ajal näiteks Martin Repinski, kes veel äsja ennast Jõhvi vallavanemana sisse kaevas, võtab ikkagi saadikupingil koha sisse.

Kõige otsesemas plaanis tähendab see, et mitu EKREIKE-sse kriitiliselt suhtunud vene emakeelega rahvasaadikut ei peagi valitsuse üle hääletama (aga põnevuse huvides lisandub uusi vene päritolu riigikoguliikmeid). Pikema vinnaga arengute kõrval käib juba europarlamendi valimiskampaania. Tallinn võib saada Mihhail Kõlvarti kujul esimese iseseisvusaegse mitte-eestlasest linnapea. Ja esimese katse valitsust moodustada teeb ikkagi Kaja Kallas.

Täna tööd alustavatele rahvaesindajatele soovime neis kuumades tingimustes külma närvi. Kui nad suudaksid elementaarset poliitilist kultuuri hoida, võiks riigikogu üht kõige huvitavamat koosseisu jääda tagantjärele meenutama ka kui üht kõige tulemuslikumat.