Juhtkiri: laial rindel perevägivalla vastu

Perevägivalla teemale on Eesti Päevaleht juba palju aastaid tähelepanu pööranud. Paraku on tegemist ühiskonda sügavalt juurdunud probleemiga, meie ja paljude teiste pingutustest hoolimata nähtusega, mida peab massiliseks nimetama. Sellepärast on meil väga hea meel, et ka president Kersti Kaljulaid on võtnud perevägivalla väljajuurimise oma südameasjaks ja lubanud teema tõstatada igas pidupäevakõnes, kuni hoiak muutub.

Osa vägivallatsejaid ilmselt ei saanuks presidendi sõnumit – me peame koos pingutama, et Eestis oleks vähem kurjust – kuuldagi, sest olid selleks ajaks juba alkoholiuimas. Aga leidus ka n-ö salongikõlblikke isikuid, kes pidasid seda sõnumit pidupäeval kohatuks või probleemi üle tähtsustatuks. Möödunud nädalavahetuse statistika näitab, et neil ei ole õigus: ainuüksi 24. veebruaril sai politsei teate 46-st perevägivalla juhtumist. Ja see, nagu hästi teada, on jäämäe veepealne osa, sest enamasti koduvägivalla all kannatajad politseisse ei helista. Ka kõrvalised pealtnägijad või -kuuljad, kui neid on, eelistavad pigem silmad-kõrvad sulgeda.

Ka möödunud nädalavahetuse statistika näitab, et perevägivalla probleemi pisendajatel ei ole õigus.

Niisiis, ligikaudu 10% politsei väljakutseid tehti vägivaldseks muutunud peretülide tõttu: lapsevanemad kaklesid, mees ründas venda noaga, joobnud alaealine tütar lõi ema jalaga, mees ähvardas pereliikmeid tulirelvaga… Politsei väitel oli tegemist küllaltki tavalise nädalavahetusega. Nende juhtumite menetlemine on ühiskonnale küllaltki kulukas, aga veelgi suurem on kaudselt tekkiv kahju kannatajate muserdatud psüühika ja põlvest põlve edasi kanduvate käitumismustrite kujul.

„Millal te kuulsite viimati poliitilist diskussiooni, näiteks enne valimisi, kuidas lugupeetud kandidaadid võiksid aidata vägivalda välja juurida? Nõudke sellist diskussiooni. Ärge valige inimesi, kes koduvägivalla teemal suudavad genereerida vaid mõne labase nalja. Ärge naerge ja ärge valige,” ütles Kaljulaid.

See jutt väärib kordamist ja on eriti asjakohane enne tänavu sügisel ees seisvaid kohalikke valimisi. Probleemiga tuleb ju suurelt jaolt tegeleda kohalikult tasandil: märgata abivajajaid, pakkuda neile tuge vägivallatseja mõjuvõimu alt pääsemiseks ja hingehaavade ravimiseks, nõustada ka vägivallatsejaid, kes tahavad õppida oma emotsioone valitsema.

Märgake vägivalda, andke sellest politseile või sotsiaaltöötajatele teada ja ärge jätke ka oma hoiakuga muljet, et kaaskondsetega vägivallatsemine võib olla aktsepteeritav.