Mäletatavasti solvas Sõõrumaa selletalvise dopinguloo alguses kõiki sportlasi sõnadega: „Sportlane on sportlane, tihtipeale jääb ju kooliharidus lünklikuks ja tea, paljukest seda oma mõtlemistki on ja nii edasi.” Järgmisel päeval üritas ta oma ütlust küll siluda, aga see ei mõjunud eriti veenvalt.

Loodame, et EOK liikmed panevad Sõõrumaa küsimuse peatse täiskogu päevakorda. EOK president ei ole talle pandud ootusi õigustanud.

Järgmine piisk karikasse oli hüpe vastassuunda. Sõõrumaa tänas Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu kõige eest, sest „negatiivsete asjade eest tasub veel eriti tänulik olla, sest tihti kutsuvad nad esile palju võimsamaid ja vajalikumaid ja positiivsemaid muutusi kui head asjad”. Filosoofilises plaanis oleks selles jutus justkui mingi iva, aga praegu ollakse Alaveri ja Veerpalu looga ju alles faasis, kus pole teada, kui palju negatiivseid asju nad on korda saatnud. Ja nad ei taha seda ka avalikkusega jagada, sõdides nii positiivsete muutuste käivitamisele vastu. Filosoofiliste mõtiskluste aeg võib selles asjas saabuda alles aastate pärast.

EOK presidendi kohus on säärases olukorras ühemõtteliselt öelda, et ta seisab ausa ja puhta spordi eest. Kui Sõõrumaa isiklikud põhimõtted ei luba seda öelda, siis oleks tal aus spordijuhi kohalt omal soovil tagasi astuda.

Aus oleks see samm ka sellepärast, et ta on suhtunud presidenditöösse liiga leigelt. Enne 2017. aasta kohalikke valimisi arvas Sõõrumaa, et EOK juhtimise ja oma äride kõrvalt on tal veel aega poliitikassegi astuda. Tundub, et EOK presidendiks kandideerima meelitas Sõõrumaad rohkem selle ametiga kaasnev aupaiste kui kirg Eesti spordielu edendada.

Loodame, et EOK liikmed panevad Sõõrumaa jätkamise küsimuse 22. mail toimuva EOK täiskogu päevakorda. Milleks vinduda ootusi mitte õigustanud juhi all veel peaaegu aasta aega, kui teda saab ka varem välja vahetada.