Juhtkiri | Liikluskorraldajad tulid auga välja
Eesti Päevalehe toimetuse juures võis neljapäeva õhtupimeduses näha tõelist tulevärki. Iga paari minuti tagant hakkasid kauguses helklema sinised vilkurid ja juba läheneski sireenide huilgamise saatel järjekordne korteež. Kirgastes helkurvestides politseinikud tõstsid punaselt helkivad märgupulgad. Mõned sekundid pärast kolonni viimase sõiduki möödumist taastus liiklus, nagu poleks midagi juhtunud. Kuni järgmise kolonnini.
Liiklust korraldanud politseinike efektiivne tegutsemine väärib täit tunnustust. Saabusid ju Tallinnasse Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisele peaaegu kõikide euroliidu liikmesriikide juhid ja ühendust juhtiva Euroopa Komisjoni tippametnikud. Kõik nad vajasid turvamist ja võimalikult sujuvat liiklemist. Võib eeldada, et mõne suurriigi, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia juhtide turvanõuded olid seejuures veel eriti ranged. Olnuks loogiline oodata liikluskaost, ummikuid ja närvilist tuututamist.
Tegelikult oli linn autodest tühjem kui mõnel pühadeaegsel nädalavahetusel. Kindlasti tulid liiklusseisakud nii mõnelegi ebameeldiva üllatusena, näiteks neile, kes tahtsid „valel” ajal kasutada lennujaama ja hotellide vahelist trassi. Ometi piirdus tippkohtumise ebamugavus enamiku jaoks mõneminutilise ooteajaga.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher sõnas enne tippkohtumist Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eesti püüab eristuda riikidest, kus suurte sündmuste puhul pannakse teed ja liiklussõlmed kogu ürituse ajaks kinni. Läheb küll vaja rohkem ressursse (korda hoidis ligi 800 politseiniku), ent inimesed tänavad. Tippkohtumise liikluskorraldus erines ka paljude teiste postsovetlike riikide omast, kus inimesed ootavad korteežide taga kümneid minuteid, kui mitte rohkem.
Kokkuvõttes lahendasid korravalvurid õigesti põhiküsimuse – avalikkusega suhtlemise. Meedias kutsuti autojuhte võimaluse korral kesklinna vältima ja seda sõnumit ka kuulati. Ikkagi erakorraline sündmus ja Eesti auasi!
Oleks teretulnud, kui kaaskodanike usaldust kasutataks sama õigustatult edaspidigi. Iga väiksem küllasõitev minister ei vaja vilkureid, et ummikus seisjatest mööda pressida. Mida vähem tavaolukorras inimesi vippidega häirida, seda rõõmsamal meelel tulevad nad vastu siis, kui tõesti vaja.
