Sestap võib praegu käimasolev kiirabiarstide koondamine ja nende õdedega asendamine mõjuda ehmatavalt. „Täiesti kogemusteta õed lõpetasid medkooli, õppisid pool aastat brigaadijuhtideks. Mulle on kolleegid rääkinud, et nooruke õde visati lihtsalt võõras kohas vette. Ta mõistab, et ta võtab endale tohutu riski, ja ei jää muud üle, kui istuda haigla trepile ja nutta," kirjeldab töökohast ilma jäänud kiirabiarst Mare Liiger sotsiaalmeedias.

Kas aga arstikvalifikatsiooniga spetsialisti väljakutsele kaasasõitmine midagi parandaks? Spetsialistid pole ühel meelel. Ühed ütlevad, et arsti väljakutsele viimine on sulaselge raiskamine. Märksa rohkem on temast kasu haiglas, kus väljaõppinud meedikut toetavad aparatuur ja abilised. Teisalt märkisid kiirabijuhid juba kaheksa aastat tagasi, et neis maakondades, kus arstid väljasõitudelt kõrvale jäeti, polnud enam ühtegi edukat elustamisjuhtumit.

Mitte just üllatavalt taandub kogu arutelu rahale. Nagu nendib Tallinna kiirabi juht Raul Adlas, jääb maksumaksja raha aasta-aastalt vähemaks. Ehk sisuliselt on küsimus valikus, kas saadetakse välja ainult õdedega mehitatud kiirabid või tuleb haiglatel tervikuna vähemate arstidega läbi ajada.

Ühe lahendusena aitab vähemalt lühiajaliselt süsteemi efektiivsemaks muutmine - isegi kui see tuleb kvaliteedi arvelt. Seda eesmärki teenib järgmisest aastast käivituv kiirabireform, mis eraldab kiirabid haiglatest. Teenuseosutajaid on edaspidi senisest üle poole vähem, aga brigaade mõnevõrra rohkem. Ka plaanib siseministeerium kiirendada väljakutsetele reageerimist, nii et kiirabi sõidaks pärast väljakutset välja hiljemalt saja sekundi jooksul.

Sarnaselt muude valdkondadega on ka tervishoius otsitud varem lahendusi e-teenustest. Esimesed e-apteegid juba tulevad. Samal ajal pole e-digiregistratuur aga nelja aastaga sisuliselt tööle hakanud. Loodetavasti ei tule meil kunagi usaldada oma elu e-kiirabi kätte.