Eestil tasub Läti turistidele panustada, sest täpselt samamoodi nagu Läti on eestlastele, on Eesti lätlastele mugavas sõidukauguses riik, kus on lihtne ja piisavalt huvitav näiteks perepuhkusel käia. EAS-i turismiarenduskeskuse andmetel on Lätist lähtuv turism suurenenud just väljaspool Tallinna asuvates Eesti paikades. Eriti Lõuna-Eesti turismiettevõtjatel tasub läti keel oma neljandaks-viiendaks töökeeleks võtta, kui seda veel tehtud pole.

Loomulikult peaks Eesti turismiettevõtja töökeelte hulka kuuluma vene keel. Vene turistide arv on küll väga heitlik, kuid elu on näidanud, et päris kokku ei kuiva nende vool kunagi – kui tahes jäised on riikide poliitilised suhted või kui nõrk on Vene rubla. Rekordilisel 2014. aastal veetsid venelased Eesti majutusasutustes ainult viiendiku võrra vähem öid kui soomlased. Vene turgu peljates või ignoreerides ei ole ilmselt võimalik Soome ostuturismi kardetavat kadumist täielikult korvata.

Alkoholi kallinemine ei too tingimata kaasa turismiäri allakäiku. Õnneks tõmbab turiste Eestisse veel miski, mille jõud seni veel ületab kerkiva hinnataseme tõuke.

Ent kas Soome turistide külaskäigud peavadki kahanema jääma? Langust on ju varasematelgi aastatel ette tulnud. Ja näiteks Tartu on viimase aja üleriigilist trendi eiranud: seal on soomlaste ööbimiste näitaja kaks aastat järjest teinud uue rekordi, mullu suurenes see koguni 26%. Edu on saavutatud tänu uutele ja uuendatud vaatamisväärsustele ning hotellide lisandumisele.

Eestil tasub Soomega turismisidet hoida ka seepärast, et Helsingi lennujaamast on saanud üks Aasia aknaid Euroopasse. See elavdab ka Eesti turismi: kümne aastaga on Eestis ööbinud Hiina ja Lõuna-Korea turistide arv peaaegu kümnekordistunud ja jaapanlaste arv kolmekordistunud.

Lühidalt: alkoholi kallinemine ei too tingimata kaasa turismiäri allakäiku. Õnneks tõmbab turiste Eestisse veel miski, mille jõud seni veel ületab muudkui kerkiva hinnataseme tõuke.