JUHTKIRI: Palgad jälle tõusevad

Täna on riigikogus kolmandal lugemisel eelnõu, mis paneb paika kõrgete ametiisikute palgad ja seda valdavalt senisest kõrgemal tasemel. Mõnel juhul on muudatused arusaadavad – näiteks peaministri ja presidendi töötasu võrdsustamine on parlamentaarses riigis arusaadav. Kuid selleks olnuks kindlasti teisigi võimalusi peale praeguse.

Pakutava palgasüsteemi majanduslik ja moraalne pool tekitavad tugevaid kahtlusi. Eesti Päevalehe arvutuste kohaselt läheb uus korraldus Eestile maksma aastas ligikaudu 50 miljonit krooni rohkem. Paar tuhat krooni rohkem saab president, koguni 18 000 krooni ringis rohkem peaminister. Eelnõu ette valmistanud põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütles, et temal selliseid arvutusi pole. Aga miks ei ole? Kas see pole mitte elementaarne, et riigi uued kohustused arvutatakse läbi?

Meenutagem, miks uus eelnõu üldse päevakorda võeti. Peamine jutt, mis sellega kaasnes, kritiseeris seda, et riigikogu palgad tõusid puuduliku ja paindumatu korralduse tõttu kõvasti veel keset kärpeid ja kriisi. Seega, mure oli selles, et riigikogulaste ja teiste riigi kõrgete isikute palgad peaksid käima siiski sama rada mis mujal Eestis. Neid inimesi aga, kelle palka on langetatud, on meeletult palju, seda ka riigisektoris, kus kümneprotsendine langus on täitsa tavaline.

Veel hiljaaegu nägi eelnõu ette, et riigikogulased saavad 60 protsenti presidendi palgast. Nii oleks riigikogulased saanud ise järgmise koosseisu palka alandada. Nüüd tõsteti see 65 protsendile. See tähendab iga kuu mitu tuhat krooni rohkem. On kahtlane, kas Eesti majandusraskused on 2011. aasta kevadeks, mil uus riigikogu ametisse astub, piisavalt edukalt ületatud. Enamiku inimeste jaoks ei tarvitse selleks ajaks palgatõusude aeg olla veel saabunud. Igasugused jutud sellest, kuidas päästetöötajate jaoks tõesti rohkem raha pole ning siit ja sealt tuleb veel kärpida, mõjuvad selliste sündmuste taustal küüniliste krokodillipisaratena.