JUHTKIRI: Saime kaardile

Vastavatud geenivaramu laboriga ja käivituva pilootprojektiga asub Eesti nüüd selgelt maailma biotehnoloogia kaardil. Miljon genotüüpi ja fenotüüpi, mis mõne aastaga koguda kavatsetakse, tõstavad teaduse ja teadlaste senise koha Eestis oluliselt väärtustatumaks.

Kuid selleks, et just Eesti geeniuuringutel oleks väärtust maailma silmis, ongi vaja koguda sadu tuhandeid koeproove, milleks uue labori ning andmekogumissüsteemiga on võimalused loodud.

Juba praegusekski tehtud geeniuuringute põhjal saaks mõndagi ka meditsiinis kasutada. Paraku ei jõua need teadmised veel haige voodi kõrvale. Just geeniuuringud teadvustavad meile, et senini on meditsiinis toimunud eeskätt tagajärgede, mitte põhjustest ehk inimese geneetilistest iseärasustest lähtuv ravi.

Praegu algavate geeniuuringute majanduslik väärtus lisaks bioinformaatika- ning tehnoloogiafirmade loodud ja loodavatele töökohtadele ning makstud maksudele seisneb selles, et uuringute tulemusena saab võimalikuks teaduslikud teadmised rakendada tööstusse. Loomulikult teadvustub nüüd, milline on tegelik Eesti intellektuaalse kapitali väärtus. Geenivaramu on turvanud andmekaitse nii hästi kui on suutnud ning vaevalt avaldabki üksikasjalikult. Rahvusvaheliselt auditeeritud turvasüsteem, nagu see toimib pankade puhul, lisab siin kindlust, inimesele, kes oma andmed geenipanka anda otsustab.

Suurim väärtus Eestis tehtavatele geeniuuringutel võib olla aga globaalne – bioinfo võrdlev andmebaas aitab teada saada, mis põhjustab inimeste eripärasusi, haigusriskide suurenemist või vähenemist. Suurim majanduslik tulu peitub selles, kui ravimuuringute kaudu leitakse geneetiliselt sobivad ravimid inimgruppidele. Just nii mõtestatakse teaduses lahti individuaalset ravi geneetiliselt sobivate ravimitega.

Kui pilootprojekt õnnestub, saab järgmisel aastal saab iga geenidoonor sellesse ettevõtmisse oma panuse anda.