Soovime uuele meerile loomulikult edu, ent võtame Kõlvarti kui Tallinna linnapea vastu ettevaatusega hinges.

On ju tegu inimesega, kes tõusis 2011. aastal Tallinna abilinnapeaks kurikuulsa Edgar Savisaare meeskonnas ja läks hiljem alles viimasel hetkel Jüri Ratase poolele üle.

Oma eilses n-ö võidukõnes lubas Kõlvart linnajuhtimist ümber korraldada, ameteid ja asutusi reorganiseerida. Ent kas see tähendab ka resoluutset lahtiütlemist korruptiivsest juhtimisstiilist, Savisaare aja hämarate tegude uurimist, Keskerakonna ja linna vereringe teineteisest eraldamist? Kõlvarti tausta arvestades on seda keeruline uskuda.

Värske linnapea tähelend poliitikas seostub eelkõige vihase võitlusega, mida ta seitse-kaheksa aastat tagasi pidas venekeelsete gümnaasiumide eestikeelsele õppele ülemineku vastu. On märgiline, et sellise poliitilise kapitaliga mees tunnistas eilses kõnes eesti keele ja kultuuri esmatähtsust võrreldes teiste keelte ja kultuuridega ning lubas olla nii eestlaste kui ka venelaste linnapea. Kõlvarti tausta arvestades kõlavad need sõnad ilusasti, end esialgu tühjalt.

EPL-i SEISUKOHT Soovime Mihhail Kõlvartile edu, ent võtame ta kui Tallinna linnapea vastu ettevaatusega hinges. Nüüd on tema enda asi tõestada, et ta on ka päriselt muutunud – positiivse pöörde tooja, mitte lihtsalt järjekordne jutumees.

Mihhail Kõlvartil on ka erisuhe Tallinna maksumaksja raha eest väljaantava ajalehega Stolitsa. Eriti just enne kohalikke valimisi kasutas ta seda süüdimatult isiklikuks propagandaks, esitledes end punaveteranide eest hoolitsejana. Kas see „edulugu” näitab, et Kõlvarti ajal lööb linnameedia taas õitsele nagu muiste Savisaare ajal?

Kõlvart rääkis samas troonikõnes ka terviklikust visioonist, milline on Tallinn kümne, 20 või 50 aasta pärast. Jääb vaid kahel käel nõustuda, Tallinn vajab hädasti korralikku inspireerivat tervikvaadet, mille põhjal kogu linnajuhtimist kujundada. Käsitletagu siis liiklust, ühistransporti, koolivõrku või lasteaiakohtade probleemi. Paraku Kõlvart üksnes rääkis visioonist, mitte ei esitanud seda.

Need on ainult paar peamist näidet kõhklustest, mida tekitab Mihhail Kõlvarti linnapeaks saamine. Nüüd on tema enda asi tõestada, et ta on ka päriselt muutunud – positiivse pöörde tooja, mitte lihtsalt järjekordne jutumees.