JUHTKIRI | Teel pettumuse valmistamise poole
Rahval on nii suur himu värske vere järele Eesti poliitikas, et julgeme ennustada – kui Eesti 200 otsustab erakonnana valmistele minna, ületab ta 5% künnise ja saab riigikokku sõltumata sellest, kes on nimekirjas ja milline on liikumise programm.
Säärase üldse mitte kiiduväärse olukorra põhjuseks on eelkõige vanade parteide nõrkus ja laiskus. Eeldatavad pretendendid valimisvõidule – Keskerakond ja Reformierakond – tatsavad juhtide vahetusest hoolimata vanadel radadel. Keskerakonna üks kaubamärke on endiselt inimeste lollitamine „tasuta” asjadega. Reformierakonnal on peamiselt hambus põhikonkurent seoses venemeelsusega ja ka valitsemisel tehtud suurte vigadega, värskeid oma ideid Kaja Kallase ajal seni eriti genereeritud ei ole. Teine ešelon, sotsid, Isamaa ja Vabaerakond, peaksid rabelema nagu see koorepütti kukkunud muinasjutuhiir, kes pääses surmast, sest kloppis koore võiks, aga ei ole nemadki seni välja tulnud millegi sellisega, mis neile selja pööranud poolehoidjad võiks tagasi tuua.
Niisiis, riigikokku pääseda oleks Eesti 200-l lihtne. Päris paljud hääletaksid nende poolt ainuüksi seepärast, et valimistel on harjutud käima, aga Simsonit, Michalit, Seederit, Ossinovskit jt vanu sõpru valida ei taha. Paraku annaks kõigest 5% künnise ületamine parlamendis uuele jõule liiga vähe hääli, et Eesti poliitikas midagi märkimisväärselt muuta. Eesti riigikorralduse uuesti nullist ülesehitamise idee, millest eilses Eesti Päevalehes rääkis põgusalt Eesti 200 tegevjuht Henrik Raave, teostamiseks oleks vaja rahvalt tugevat mandaati. Soovitavalt valimisvõitu. Seda tunnistas intervjuus ka Raave.
Samal ajal iseloomustasid Raave juttu väljendid „vaatame, mis sügisel saab”, „meil ei ole praegu ühte selget liidrit”, „see ei ole endiselt valmis”, „kui novembriks ei ole [valimistel osalemise otsust], siis on olnud tühi töö”. Ühes kohas ütleb liikumise tegevjuht, et loodetavasti võtab mõni olemasolev erakond Eesti 200 valmiva ideepaketi ära teha, teisal kinnitab, et Eesti 200 tegeleb oma eesmärkidega ise, kuni need on valmis. Sellise suhtumisega on valimisvõitu saada peaaegu võimatu. Ebareaalne on ka ootus, et mõni võiduvõimalustega erakond võtab Eesti 200 ideede paketi teostada. Asi tüürib sinnapoole, et uue ja parema poliitilise jõu ootajaid tabab jälle pettumus.
