Konkurentsieelise esituses peegeldub ka Yandexi peamine raskuskese. Moskvas ja teistes Venemaa suurlinnades liigeldes kujutavad ummikud endast olulist argumenti. Näiteks üsna kompaktses Venemaa pealinnas (15 miljoni elanikuga metropoli piir asub kesklinnast napi 25 km kaugusel) ei arvesta taksojuhid enam ammu hinda kilomeetrite, vaid kulunud sõiduaja järgi. See võib sama distantsi puhul vabalt varieeruda 15 minutist kolme tunnini. Tallinnas on variatsioonid mõistagi mitu korda väiksemad.

Vene hiiglase Yandexi turule tulek toob Eestisse küll Vene kapitali, kuid raske on näha selle taga Kremli torne.

Taksosõitude vahendamine on kahtlemata tulus äri, ega muidu oleks ka Eesti näinud juba tervet hulka nn äpisõdasid. Esimesena Eesti turule tulnud Taxify on mitu korda muutnud hinnastamispoliitika, üle elanud mitu pereheitmist ja pidi hiljuti seisma silmitsi koguni streigiga. Samal ajal on ettevõte laienenud maailmas juba enam kui 20 riiki.

Yandex on selles mängus tõsine raskekaallane, täiesti võrreldav Uberiga. Venemaalt õnnestus tal Uber välja süüa. Ametlikult läks see küll kirja üleostmisena, kuid Yandexile jäi loodud ühisfirmas sõnaõigus.

Nagu ikka Vene kapitali puhul, ei pääse mööda ka poliitilisest mõõtmest. Taksoteenuse pakkumine moodustab Yandexi hiigelimpeeriumist kõigest murdosa. Kõige paremini iseloomustab teda hüüdnimi Vene Google. Yandexi kaudu käivad pooled internetiotsingud ja üle 60% Vene veebireklaami raha. Yandexi pakutud rahaülekannete teenus on korduvalt äratanud Vene võimude meelepaha, sest seda kasutab arveldusteks sealne opositsioon. President Vladimir Putin hoiatas 2014. aastal pärast Krimmi okupeerimist, et just Yandex olevat eriti aldis välismõjudele.

Tõsi, praegu paistab Yandexi kohal jälle päike. Hiljuti saavutas firma märgilise kohtuvõidu Google’i üle ja Putin ise käis Yandexit 20. aastapäeval õnnitlemas.

Paljuski kuulub see valdkonda „Vene äri eripära”. Eestis tuleb mängida teiste reeglite järgi. Mitte iga Vene teenuse tagant ei paista Kremli tornid.