Kahesekundilise rohelise puhul hakatakse rohkem pidurdama, neljase puhul kiirendama
Liiklusjurist Indrek Sirk väidab tänases Päevalehes, et Tallinna fooride rohelise tule kahesekundiline vilkumine pole piisav juhile märkamiseks, reageerimiseks ja auto peatamiseks. Teie vaidlete siis Sirgile vastu?
Enne kui otsustati neljalt sekundilt kahele minna, tegime uuringu, mis kuidagi ei näidanud, et neli sekundit oleks kuidagi parem. Neli sekundit on nii pikk, et juht ei tea, palju sellest ajast on kulunud ja see suurendas kollase tulega ristmikule väljasõitu. Kahe sekundiga on juhi reaktsioon kiirem ja pigem ei sõideta kollasega läbi. Teiste riikide praktika on ka sinnapoole, et pigem vähem või siis üldse mitte vilgutada. Omaette küsimus on nüüd see, kas meil ka kõikjal kahte sekundit rohelist vilgutatakse. Selles on kohati mõningaid kahtlusi.
Seega kui roheline tuli fooris vilgub liiga pikalt, tekib juhil mõte, et veel ehk jõuan üle ja annab gaasi hoopis juurde?
See efekt oligi, et kahe puhul hakati rohkem pidurdama, nelja puhul rohkem kiirendama. Viimast varastamist tekkis nelja sekundiga rohkem.
Samas kui palju inimesi üldse teab, et kõik rohelised vilguvad fooris sama kaua ja just kaks sekundit?
Ega ei teagi. Ma olen kuulnud – mul ei ole küll fakte – , et mõnes kohas ei vilgugi roheline kaht korda. Paljudes riikides foorid aga üldse ei vilgu. Mitte sellepärast, et neile ei meeldiks vilgutamine, aga nad kasutavad natuke paremini ära fooride intelligentsust. Andurite abil otsitakse rohelise tule faasi lõpus hetke, mil autosid ei oleks stoppjoonele lähedal. Siis on õige aeg faas lõpetada ja mingit vilkumist ei ole.
See on siis kallim ka kui vilkuv foor?
Ta on hästi vähe kallim. Meile ei ole tahetud millegipärast neid nii tööle panna. Fooriobjektil on kõige kallim asi kontroller ehk arvuti, mis maksab suurusjärgus umbes miljon krooni. Kui on ostetud tark arvuti, on suhteliselt rumal jätta ostmata sinna juurde lisavarustust andurite näol, mille väärtus on ehk mõni protsent kogu maksumusest.
Kas foor vilgub kaks sekundit, neli sekundit või ei vilgu üldse – kollase fooritulega, mis on samuti keelav, ristmikule väljasõitmine on probleem ka praegu.
See on juba teadlik käitumine. Asi pole alati ka vilkumises. Kui juht sõidab rohelise tule viimase hetkega aeglaselt ristmikule välja ja teine auto sõidab ristuvalt suunalt esimese rohelise hetkel piirkiirusega ristmikule, siis kokku nad ikkagi ei tohi põrgata. Foori standardi ja nõuete puhul peab selle tagama kaitseaeg. Kas nüüd igal pool need kaitseajad jälle õigesti on tehtud, on teine küsimus. Võib-olla on tekkinud kuskil ahvatlus neid väiksemaks keerata, kuna kaitseaeg kahandab ristmike läbilaskevõimet.
Kes siis peaks kontrollima, kas tuled põlevad piisavalt kaua ja kaitseaeg piisavalt pikk?
Kõikide uute objektide puhul tehakse fooridele projekt, kus paigas foorid ise, kaablid, jooned ja muu taoline. Tehakse ka fooriprogrammid ja lülitusskeemid, mille järgi programmeeritakse foorid. Tallinnas on kord selline, et AS Signaal peaks foore hooldama ja garanteerima, et need on korras ja nõuetepärased, aga nad ei tohi ise programme muuta, sest liikluskorralduse eest vastutab transpordiamet.
On teile teadaolevalt mõne avarii põhjuseks ka ametlikult saanud rikkis foor või vale fooriprogrammeerimine?
Politsei uurimises küsitakse tihti välja fooride lülitamise graafikud ja nende logisid. Mul ei ole teada, et kuskil oleks kokkupõrge tulenenud foori rikkest. Vähegi kaasaegne tehnika peab selle välistama.
Teine asi on see, et kui ka tehnika alt veab, käsib liikluseeskiri ju ükskõik millise manöövri sooritamisel veenduda selle ohutuses. Seega foore ei saagi ju kuidagi süüdistada?
Otseselt ei saa muidugi, mis ei tähenda, et fooridega probleeme ei ole – näiteks mõnda foorituld ei ole alati näiteks päikese tõttu näha ja vahel vaatad hajameelsusest valet fooripead.
