Kas euro tulekuga rubla kurss tõuseb?
Ühelt poolt on see kindlasti leigus, millega venekeelsete meediakanalite toimetused asjasse suhtuvad, teisalt aga ka riigi võimetus neile sobival viisil materjali välja pakkuda.
Näiteks Narvas räägivad linnalegendid uskumatuid asju. Mõned näited: Eesti sente eurodesse ei vahetata või kui vahetatakse, siis madalama kursiga. Rikutud raha vastu ei võeta. Vahetuspäevadel ei jätku niikuinii poodidel münte ja väiksemaid rahatähti.
Tulenevalt sellistest kuuldustest jooksevad memmed koos oma alaealiste lastelastega linna ainsa mündilugemisautomaadi juurde, et mündid kiiresti paberrahaks teha. Miks koos lapselastega? Aga neile on mündilugemisteenus pangas tasuta. Samuti vahetatakse juba praegu Eesti raha eurodeks, sest ei või ju ikka teada, kas see kurss sügisel äkki ei muutu ja kust ma esimestel päevadel neid väikseid rahasid ikka saan.
Oluliselt teadlikumad valuutavahetajad, keda piirilinnas ikka jagub, on seadnud juba tahvlitele ka endale sobivad kursid. Piiripunkti kõrval osteti eile õhtul eurosid 15,000 krooniga, müüdi 15,777 krooniga. Kui on nõudlus, siis on ka pakkumine.
Kõige absurdsem väide käib aga hoopis rubla hinna kohta. Nimelt pidi see euro tulekuga kallinema, nagu ka kõik ülejäänud asjad. Selles vallas on „spetsialiste” palju ja sama palju põhjendusi. Soomes hinnad euro tulekul tõusid. Juba tõstetakse hindu ka Eestis. Miks nad ei peaks tõstma, kui praegu on selleks võimalus. Ja kui kõik hinnad tõusevad, miks siis rubla hind ei peaks tõusma?
Euro, rubla, kroon
Aga rubla on piirilinna elanike suurele osale tähtis vahend oma igapäevaste ostutrettide teostamiseks üle jõe. Seega valus küsimus. Kuigi loogika ütleb, et euro tulekuga läheb rubla veelgi odavamaks. Praegu mängivad rahavahetajad kavalalt kolme valuuta vaheliste kurssidega ja ajavad linnarahvast segadusse, kuid koos Eesti krooni kadumisega kursitahvlitelt jääb alles ka selge kurss euro ja rubla vahel, mis praegu segasevõitu.
Loomulikult ei saa üldistada, et kõik narvakad või kogu venekeelne elanikkond on eeltoodud hullude mõttenäidete vallas. Kuid kindlasti leiab sama sorti välgatusi ka Tallinnast, Kohtla-Järvelt ja mujalt. Seega põhjust mõtisklemiseks on.
Kohad, kus inimene rahaga tavapäraselt askeldab, on kauplus ja pank. Seega peaksid just need paigad olema ka euroteavituse punktideks vene keeles, sest vaadates kas või muukeelsete ajalehtede tiraaže, ei saa neis avaldatav kuidagi jõuda kõigini.
Sama käib ka telekanalite kohta, enamik vaatab siiski Venemaalt pärinevaid programme ja nende kaudu proovida hakata tegema Eesti euroteavitust oleks kohatult kallis ja kohatult kohatu. Prooviks hoida ära vähemalt sellised hiidrumalused, nagu ma ühe eidekese käest kuulsin: mina vahetan küll detsembris kõik oma rahad rubladeks, sest ei või iial teada.
