Julgen reastada ka kohaliku venekeelse valija väljakutsed nende mõjukuse järjekorras: Vene sanktsioonid, Eesti kodakondsus ja venekeelne kool. Eesti välispoliitika praegu plaanitavas valitsuses kindlasti ei muutu, pigem on see Venemaa suhtes veelgi konkreetsem.

Kodakondsuse küsimuses muudatusi ei tehta – ei ole neid teinud neid ju ka Keskerakonna juhitud valitsus. Diskussioonist kodakondsuse teemal võib kohalik vaid unistada. Olulisim on, et kodakondsuse omandamiseks tasuta eesti keele õppimise võimalused ka edaspidi alles jäävad.

Võimalikus Reformi- ja Keskerakonna koalitsioonis tekivad Ida-Virumaale ilmselt eestikeelsed gümnaasiumid, kus loodan, et vene keelt kui emakeelt õppida saab. Kas ja kuidas jälgitakse, et selline õppevorm õpilastele jõukohane on, see on ebaselge. Kvaliteet peab hariduses ikka esikohal olema. Mihhail Stalnuhhini venekeelse kooli idee muidugi mingit toetust ei leia ning kujuneb valija järjekordseks petmiseks.

Kui neis kolmes küsimuses läheb nii nagu ülalpool juttu, on järgmistel Riigikogu valimistel veel vähem valijaid ning Yana Toomil ja Martin Repinskil väga keeruline toetust leida. Mihhail Stalnuhhinist rääkimata.

Kas Eesti poliitikal tervikuna jagub jõudu ja mõistust Ida-Virumaa inimest kuulata ja kuulda ning väljakutseid lahendada, see selgub lähikuudel.