Kea Kruuse: narkopoliitikas tuleb õppust võtta välismaalt – surmavaid üledoose aitaks vähendada süstimisruumid
Ma ei ütle, et kõik on halvasti, sest vahepeal narkosurmade arv vähenes (2012. aastal suri üledoosi tõttu 178 inimest, 2015. aastal 84 inimest), langes HIV-i nakatumine (levimus langenud 34%-lt 2005. aastal 16%-ni 2009. aastal)¹, ka politsei ning prokuratuur on rohkem hakanud tegelema põhjustega tagajärgede asemel.
Tean, et tervise arengu instituudi (TAI) töötajad analüüsivad teiste riikide praktikaid ja on soov leida probleemidele lahendusi. Ka on TAI öelnud, et nende hinnangul on vaja veelgi laiendada süstivatele narkomaanidele suunatud kahjude vähendamise ning narkomaaniaravi teenuseid². Aga ilmselgelt pole me teinud piisavalt – narkosurmade ja HIV-i nakatumiste arv on taas tõusuteel ja oleme ikka miljoni elaniku kohta narkosurmade poolest Euroopas number 1. Mida siis teha?
Esmalt vaatame probleemi. Eestis on üledoosist tingitud surmade arv suur. Iga kolme päeva tagant sureb Eestis üks inimene üledoosi tagajärjel³. Seda mitmetel põhjustel: meil on palju nö raskeid narkootikume eriti Põhja-Eestis ja Ida-Virumaal, suhtarvuna palju narkomaane, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. TAI ise ütleb, et hiljutises narkosurmade arvu tõusus võib olla süüdi uute ohtlike narkootikumide levik ja süstlavahetusteenuse kriis Tallinnas⁴.
Miks me sellises olukorras oleme? Tänapäevane narkopoliitika koosneb peamiselt ennetusest, ravist, kahjude vähendamisest ja õiguskaitseasutuste tööst (sh politsei ja prokuratuur). Kõik neli on olulised. Kahjude vähendamise aluseks on seisukoht, et vaatamata jõupingutustele ei suuda kõik narkootikumide tarvitamist lõpetada. Kahjude vähendamise põhieesmärk on vähendada narkootikumide tarvitamisega kaasnevaid riske nii, et tarvitamisest tulenev kahju ühiskonnale oleks võimalikult väike⁵.
TAI on loonud hulga kahjude vähendamise keskuseid, kus toimub olenevalt kohast nt süstlavahetus, asendusravi, naloksooni jagamine, nõustamisteenus jms. Tallinnas töötab praeguse seisuga 2 statsionaarset kahjude vähendamise keskust. Mõlemad kesklinnas, kuna Põhja-Tallinnas pole juba aasta aega uut keskust avatud. Arvestades narkomaanide arvu on tegelik vajadus Tallinnas aga kokku üheksa kahjude vähendamise keskuse järele⁶.
Põhja-Tallinnas uue sobiva asukoha väljavalimine on takerdunud seetõttu, et sobivate asukohtade väljavalimine, inimeste teavitustöö ja riskide maandamine pole toimunud linna ja TAI koostöös. See on tegelikult koostöö kriis, mille tagajärjel on tekkinud süstlavahetusteenuse kriis. Niisiis esimene samm olgu omavahelise suhtluse parandamine ja ühiselt uute süstlavahetuspunktide avamine.
Mida on meil õppida teistelt riikidelt? Mitmetes riikides üle maailma on ühe kahjude vähendamise meetodina võetud kasutusele järelvalvega uimastitarbimisruumid (ing k supervised injection sites, safer injection facilities, drug consumption rooms), mis muuhulgas vähendavad surmavaid üledoose, HIV levikut ja avalikes kohtades süstimist⁷. Süstimisruumid on loodud seaduse alusel ning võimaldavad narkomaanidel turvalises ja hügieenilises keskkonnas meditsiinitöötajate järelvalve all süstida, mõnes kohas ka suitsetada.
2015. a septembris oli kokku 98 süstimisruumi 10 riigis ja 66 linnas⁸. Süstimisruumid on näiteks Saksamaal, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Hispaanias. Ühegi välisriigi kogemuse põhjal pole kuritegevus süstimisruumi läheduses asutuse töö tõttu tõusnud. Pigem on mõju kohalike elanike jaoks positiivne: tänavatel on vähem süstlaid ning vähem avalikult süstivaid narkomaane⁹.
Kuna uimastitarbimisruume rahastatakse tavaliselt riigi eelarvest, tõusetub küsimus ka nendega kaasnevatest kuludest. 2008. aasta novembris avaldatud uuringus hinnati Kanada pealinnas tegutseva süstimisruumi kuluefektiivsust ning leiti, kuna vähenes kasutatud süstalde vahetamine narkomaanide vahel, säästis süstimisruum riigile peaaegu 14 miljonit dollarit ning 10 aasta jooksul 920 eluaastat. Kui arvestada ka ohutumate süstimispraktikate levikut, tõusis sääst 20 miljonile dollarile ning eluaastate arv 1070-le.¹⁰
Et saada üle süstlavahetusteenuse kriisist Tallinnas, tuleb kõigepealt saada üle koostöökriisist linna ja TAI vahel. Peame looma juurde süstlavahetuspunkte ning võtma eeskuju teiste riikide toimivatest ja teaduspõhistest praktikatest, sh võtma kasutusele järelvalvega uimastitarbimisruumid.
1 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus. Estonia country overview. 19.05.2016
2 Pressiteade TAI kodulehel. Euroopa narkoraport toob välja Eesti süstivate narkomaanide suure arvu. 20.03.2016
3 Pressiteade TAI kodulehel. TAI allkirjastas lepingu kahjude vähendamise keskuse loomiseks aadressile Sitsi 28. 5.06.2017
4 EPL „Süstlavahetuspunktide puudus tõi HIV-nakatumiste ja üledoosisurmade tõusu“ 10.08.2017
5, 6 Tervise arengu instituut. Kahjude vähendamise keskustega kaasnevad riskid Tallinna näitel. Tervise Arengu Instituut 2016
7 Dagmar Hedrich. Harm reduction: evidence, impacts and challenges. Luxembourg: Publications Office of the European Union 2010, lk 306.
8 SIF NYC. Research on Supervised Injection Facilities: A Review of the Literature 2015, lk 1-4.
9 B. D. L. Marshall, M-J. Milloy, E. Wood, J. S. G. Montaner ja T. Kerr. Reduction in overdose mortality after the opening of North America’s first medically supervised safer injecting facility: a retrospective population-based study. The Lancet 2011.
10 Ahmed M. Bayoumi ja Gregory Zaric, The cost-effectiveness of Vancouver’s supervised injection facility. Canadian Medical Association Journal 2008, lk 1143.
