Link kopeeritud!

Ken-Marti Vaher: on oodata, et pärast Trumpi ametisse asumist hakkab USA radikaalsesse islamisse karmimalt suhtuma

 (47)
IRL-i valimiskonverents
IRL-i valimiskonverentsFoto: Ilmar Saabas

ISIS kasvanud võimsaks terrorijõuks, mille alahindamist tunnistas äsja Barack Obama ja purustamist karmide sammudega on lubanud Donald Trump, kirjutab riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL.

„Maailm põleb, igal pool - põhjas, lõunas, idas ja läänes. Täna on liikvel rohkem põgenikke kui 1945. aastal, mil just oli lõppenud kuus aastat kestnud Teine maailmasõda." See jõuline seisukoht pärineb Maailmapoliitika Instituudi asepresidendilt ja julgeolekueksperdilt dr Sebastian Gorkalt, kes peab ISIS-t ehk Islamiriiki ajaloo ohtlikumaks džihadistlikuks organisatsiooniks. See on suurem oht kui kõik varasemad kokku, sest Islamiriik on saavutanud märkimisväärset edu mitmes valdkonnas: kontrollitav maa-ala, pidevad tulud, süsteemne laienemine ja võimekus oma ideoloogiat paljundada.

Ühest vastust küsimusele, et kuidas ikkagi Islamiriik tekkis ja nii tugevaks kasvas, pole. Barack Obama tunnistas alles paar päeva tagasi, et ta selgelt alahindas Islamiriiki ja selle juhtkonda, sama tegi ka CIA. Riigidepartemangu terrorismivastase üksuse endine peastrateeg David Kilcullen on öelnud, et kui Iraaki ei oleks vallutatud, poleks tekkinud ka Islamiriiki. Donald Trump on väitnud, et Islamiriigi tõus on otseselt seotud Obama-Clintoni poliitiliste otsustega.

Samal teemal:

Kõige olulisem sündmus, mis eristab Islamiriiki teistest sarnastest rühmitustest, toimus 29. juunil 2014. Tol päeval kuulutas Islamiriik end ülemaailmseks kalifaadiks ja nimetas oma juhi al-Baghdadi kaliifiks. Taotlus taastada kunagine Kalifaat, mis kestis üle seitsmesaja aasta ja laiutas suuremal territooriumil kui Rooma keisririik, näitab erilist agressiivsust ja vallutuslikku sihti. Samas tõmbab see ambitsioon magnetina ligi võimalikke liitlasi ja mõjub atraktiivselt värvatavatele. Väidetavalt on Islamiriik viimastel aastatel koolitanud välja ligi 400 võitlejat rünnakute läbiviimiseks Euroopas.

Islamiriigi mõjukus on praegu silmnähtav.

  • ISISel on tekkinud suur hulk liitlasi. Kui kaks aastat tagasi oli ISISel seitse tegutsemisvõimelist liitlast ehk partnerit (näit Lähis-Idas, Aafrikas, Aasia jm), siis tänaseks juba kaheksateist rühmitust kuulutanud oma liitlas- või alluvussuhet ISISele. Alates Boko Haramist kuni Filipiinide ja Usbeki vägivaldsete üksusteni. Väidetavalt veel vähemalt kuus liitlassuhet on ISISel ettevalmistamisel.
  • ISIS on suutnud saavutada regulaarse tulubaasi, mis on üsna erandlik võrreldes teiste terroriorganisatsioonidega. ISIS teenib oma kontrolli all olevatelt maavaradelt (nafta jm) ainuüksi 4-5 miljonit dollarit päevas. Sellele lisanduvad muud tulud, mida ISIS teenib läbi muu majandustegevuse sellel territooriumil, mida see valitseb.
  • ISISe võimekust kasutada sotsiaalmeediat tõhusalt enda hüvanguks tõstetakse esile, mis näitab mittetraditsiooniliste vahendite kasvu tänapäeva asümmeetrilises sõjategevuses. Iga päev ehk 24 tunni jooksul teeb ISIS sotsiaalmeedias ligikaudu 55 000 postitust, mis on mõeldud nii värvatavatele kui oma võitlejatele.
  • ISISt iseloomustab ka tugev rõhk värbamisel ja laienemisel. Ligi kolme aastaga on ISIS värvanud 85 000 välisvõitlejat, nendest 6000 Euroopast. ISIS on jõudnud oma tegevuste ja rünnakutega nii Lõuna-Ameerikasse kui Euroopasse ning laienemine jätkub. Osaletakse operatsioonidel koos teiste kuritegelike grupeeringutega, et teenida ebaseaduslikku tulu. Näiteks Lõuna-Ameerikas on ISIS lisaks muule osaline ka ebaseaduslikus sigaretiäris, mille tulud ulatuvad kümnetesse miljonitesse.

Kui kaugele aga Islamiriik laieneb? Suuresti sõltub see Ameerika Ühendriikide poliitikast ja selles on oodata märgatavat muudatust pärast uue presidendi ametisse astumist jaanuaris, mil Valges Majas võtavad koha sisse vabariiklased. Võitluse tähtsust radikaalse islamiga näitab nii kindral Michael T. Flynni kandidatuur Trumpi julgeolekunõunikuks kui Trumpi kampaaniaaegsed kõned nii terrorismivastasest võitlusest (nn Youngstowni kõne) kui rahvuslikust julgeolekust (nn Philadelphia kõne). Need peegeldavad senisest märksa karmimat suhtumist ISISesse ja muusse vägivaldsesse islamisse.

Loe veel

Trump lubas Philadelphias, et pärast ametisse astumist nõuab ta oma kindralitelt 30 päeva jooksul plaani ISISe purustamiseks. See tähendab, et 2017. aasta veebruari lõpust peab algama juba selle uue plaani elluviimine. Jõuline sekkumine ja tugevad sammud saavad panna piiri Islamiriigi tegevusele. Ilma selleta võib maailm muutuda kiiremini, kui võiks arvata.