KIRJUTAME EESTILE | 100 sõna Eestile

Mesimumm mõnusa muminaga möödumas maavaigust

Udukarva unekleidis uduhämu udusammul unelemas

Sooroheline sookonn suvitamas soos, sellest sirisirvikus siristades

Übajões üdisedes ümarmudilad ürglaulu ümisemas

Naksis nisukarva nugised nuuskimas naaritsate nabasid

Naerulsilmi nõgeseliblikas nosimas nõgesepiima nõiakütkeid

Imearmsad ilvesekassid imestlemas inimeselooma imekspandavaid imetegusid

Mõlgutamas metsaema muistsete maarjamaalaste mõbusaid mänge

Allikal asjatavaid aule alatasa avasüli avitades

Ahvenale alati andes anni armastada

mu sünnimaad.

Sinisilmne siilipoiss

Ehavalgeis Eestimaad

Diskuteerimata delikaatsuses

Astumas arupealsele

Sõgedust silmamata

Iseennast imetlemas

Siilipoisi silmad silmavad

Eelkevade eel esivõimalusel

Elavneva eestluse eoseid

Olenemata olemisest oskamegi

Niisiis nuta või naera,

sedasi see on.

Kõlanud kord Mere suust need sõnad:

“Meist

igaühest

sõltub

Eesti

püsimine.”

President Kersti Kaljulaid kutsus noori üles kirjutama kõne, kus mõtlevad sellele, mida tähendavad nende jaoks meie maa ja inimesed ning mida peab üks saja-aastane riik kalliks pidama, et hästi ja õnnelikult edasi kesta. Milline on see riik, kui me tähistame sünnipäeva 50 või 100 aasta pärast?

Kokku tuli ligi 160 kõnet, neist 25 videot. Parima kõne valis välja žürii, kuhu kuulusid peale presidendi kantselei esindajate ka EV100 korraldustoimkonna juht, näitleja ja lavastaja Jaanus Rohumaa, kommunikatsiooniekspert Daniel Varik ja kirjanik Andrus Kivirähk. Võidukõne kantakse ette 21. veebruaril Narvas üritusel „Eesti tänab”, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.