Traditsiooniline inimene elas mitmes maailmas korraga. Esimene oli Jumala maailm, siis tuli vaimumaailm, siis hingemaailm ja lõpuks see maine maailm. Nüüdisinimene elab tavaliselt vaid materiaalses sfääris ja kui ta ka selle vastu tõuseb, siis ikka loodab ta abi parematest teooriatest

või õpetustest, mis paraku jäävad ikka sellelesamale ainelisele tasandile.

Tänapäeval nimetatakse saatanlikuks ülimat kurja ja moraalitust. Piibli järgi on Kurat langenud inglite vürst - seega ikka loodud olend ja mitte võrdväärne Jumala vastane. Langenud inglitest tulid siis deemonid ja me võime lugeda, kuidas Jeesus neid välja ajas ja nad sigadesse läksid, mille peale mõnedki on seakarjustele kaasa tundnud…

Teame ka, kuidas Jeesus vabastas Maarja Magdaleena kurjadest vaimudest, mille peale aga mõnedki on kostnud, et vaevalt leidub sõnu deemonite rõõmu kirjeldamiseks kui nad ühest naisest lahti pääsesid… Deemonlike mõjude üle on visatud villast, kuid kalmistuid rüüstavad satanistid on tänane kogemus.

Võib ju nalja heita sel ja teisel kombel, ent deemonid olid toonane ja on ka tänane reaalsus. Vahest alles tänaseks on selgeks saanud Hitleri meediumiksolek ja kogu tema juhtkonna kuulumine okultsetesse liitudesse, vahest alles tänaseks on meieni jõudnud andmed Stalini kokkupuuteist okultist Gurdþijeviga, vahest alles tänaseks on avalikkuse ette jõudnud raamatud salateenistuste okultismihuvist ja okultsest praktikast.

Küllalt tihti võib meiegi seas kohata inimesi, kes nimetavad ennast kanaliks või kanaldajaks ja ütlevad, et nad on saanud sellelt või teiselt vaimult sõnumeid. Mitmedki teavad jutustada oma eelmiste elude kogemustest või tunnevad mingisse paika esmakordselt minnes, et nad on seal kunagi varem olnud.

Seda fenomeni on seostatud reinkarnatsiooni ehk hingederännuga, kristlikus traditsioonis aga vaimumaailma jõudude poolt antud informatsiooniga.

Kesk- ja ka uusaegsed nõiaprotsessid (enamik nõiaprotsesse toimus Eestis rootsi ajal) jutustavad neidude ülestunnistustest, kes olid virtuaalses vahekorras deemonitega jäädes füüsiliselt neitsiteks.

Tuleb ette, et kurjategijad ei suuda selgitada, miks nad seda või teist tegid: “Miski otsekui sundis mind,” “miski otsekui tuli minusse”. Sõltuvuslikust kuritegevusest rääkides ütleb Carl Gustav Jung: “Tavaline inimene, keda ei kaitsta kõrgemalt poolt ja kes on ühiskonnast eraldunud, ei suuda vastu panna kurjuse jõule, millel on väga sobiv nimi Kurat. Ent niisuguste sõnade kasutamisest tekkib nii palju vigu, et parem on neist hoiduda nii palju kui võimalik”.

Psühhoanalüütiline koolkond tunnistab küll hingelise ehk psüühilise sfääri ja ka spirituaalse ehk vaimumaailma olemasolu, aga vaatleb seda alateadvuse ja kollektiivse alateadvusena, kuhu siis jõuavad või tungivad teatud arhetüübid. Et joodikud näevad deliiriumis just kuradeid, ka seda seostatakse sellesama arhetüübiga.

Traditsiooniline demonoloogia eristab mitmeid mõju ja sõltuvusastmeid. Kõige tavalisem on lihtsalt deemonlik mõju, kui lähed näiteks teatud okultse praktika kohtadesse või tegeled ise sellega või satud sinna, kus parasjagu teatud rüveduse, rikutuse ja kuritegevuse konsentratsioon on.

Inimene võib saada deemonite poolt seotud kas vaimselt, hingeliselt või füüsiliselt või kõigis neis aspektides, mis tähendab, et inimese need valdkonnad on deemonliku mõju all, ehk et deemonid on klammerdunud nende külge väljastpoolt.

Sügavam aste on inimese vaimne, hingeline või füüsiline seestumine, mis tähendab, et deemonid on inimese sees, ehk inimene on kurjast vaimust vaevatud.

Pühakirja järgi on see maailm kurja võimuses ja kurjast on peale inimese langemist saanud selle maailma valitseja. Kuri muidugi ei valitse automaatselt, vaid ikka sellevõrra kui inimesed talle maad annavad, aga ta on selles maailmasüsteemis sees.

Jumal aga ei sekku inimeste asjadesse ilma palveta, kuigi jah, Jumala Vaim esindab Jumalat ju siin ja Jumala printsiibid kehtivad tema loodud maailmas nagunii. Kasvõi külvi ja lõikuse printsiip: mida inimene külvab, seda ta lõikab, olgu siis head või kurja… Umbrohtu külvates ju roose ei kasva…

Ilma infernaalsetest vaimudest vabanemata ei õnnestu seotud või seestunud inimesel aga ei oma elu ega vaimu korrastada: see on see sama olukord, et homme hakkan heaks või et head, mida ma tahan, ma ei suuda teha, aga halba, mida ma ei taha, ma teen küll.

Kusjuures see sugu läheb tõepoolest välja paastu ja palvega, st. inimesel on paljus võimalik ka iseennast vabastada – eriti, mis puudutab näiteks rüveduse vaime, kuid on ka teatud vaime ja needusi, millest ilma vaimuanneteta väljaajajata hakkama ei saa. Vajalikud karismad on vaimude eristamise and ja tarkuse ning tunnetuse sõna, mille kaudu saab informatsiooni vaimumaailma kohta.

Kuradile aga näib päris meele järgi olevat, et keegi temasse ei usu, vaid kogu kurjust oma osaks peab. Vastutusest ei pääse inimene sellegipoolest, sest kuri saab võimust ikka niipalju, kui inimene talle annab.