Loomakaitseseaduste edusammud annavad järelikult aimu moraalsest edenemisest üldisemalt. Eelmisel kuul maailma eri otstes toimunud samaaegne areng annab põhjust arvata, et maailm võib aegamööda muutuda pisut tsiviliseeritumaks.

Esiteks tegi Briti alamkoda algatuse, et valitsus keelaks metsloomade kasutamise tsirkuses. Algatus järgnes loomakaitseühenduse Animals Defenders International salavideo avaldamisele, kus tsirkusetöötaja peksis Anne’i-nimelist elevanti. Parlamentaarse demokraatia triumfina võeti algatus vastu ainsagi vastuhääleta.

Mõnevõrra konfliktsem oli Hollandi parlamendi alamkojas vastu võetud seadus, mis kohustas juudi ja islami kogukondi hankima tõendeid, et traditsioonilisel teel tapetud loomad ei taju suuremat valu kui need loomad, kes enne tapmist uimastatakse. Kui neid tõendeid ei leita, siis nõutakse Hollandis loomade uimastamist enne tapmist.

Kohati tundub, et loomaõiguste edusammud läänes kahvatuvad üha suurema loomade väärkohtlemise kõrval Hiinas, kus kasvav jõukus paisutab nõudlust loomasaaduste järele. Videolõiku elevant Anne’i peksmisest oli mul raske vaadata, kuid seda ei saa võrreldagi videotega loomavastastest julmustest Hiinas. Kõige hullem on video sellest, kuidas karusloomi elusalt nülitakse ja visatakse siis hunnikusse aeglaselt surema.  Aeg-ajalt väidetakse, et loomakaitse olevat üksnes lääne mure. See ei tundu usutav, kui arvestada, et budistlik traditsioon rõhutab muret loomade pärast rohkem kui judaism, kristlus või islam. Ammu enne seda, kui lääne filosoofid lülitasid loomade teema oma eetikasse, ütlesid hiina filosoofid, nagu Zhuang­zi, et armastus ei pea täitma üksnes inimestevahelisi suhteid, vaid suhteid kõigi tundlike olendite vahel. Nüüdisajal tegutsevad Hiinas kohalikud loomaõiguslased ja on märke, et nende sõnumit hakatakse kuulma.

Hiina loomaaiad on kasvatanud publikumenu, korraldades vaatemänge loomadega ja lubades publikul osta elusaid kanu, kitsi ja hobuseid, et vaadata, kuidas lõvid, tiigrid ja teised suured kaslased neid puruks rebivad. Nüüd on Hiina valitsus keelanud riigile kuuluvatel loomaaedadel sellistes julmustes osaleda.

Loomaaedades ja tsirkustes elavate loomade hulk on pisike võrreldes kümnete miljardite loomadega, kes kannatavad tööstuslikes farmides. Euroopa Liit tunnistas hiljaaegu, et kariloomade liikumisruumi piiramine on läinud liiga kaugele.

Keelatud on pidada vasikaid eraldi latrites ja kuue kuu pärast keelatakse kõigis Euroopa Liidu maades Portugalist Poolani ja Britanniast Kreekani kanade pidamine traatpuurides. 2013. aasta jaanuarist keelatakse ka imetavate emiste eraldi sulgudesse paigutamine.

Ameerika ebameeldiv näide

Ameerika Ühendriigid on kariloomade kehvast kohtlemisest vabanemisega Euroopast maha jäänud. Probleem pole valijates, kes näiteks Floridas, Arizonas ja Californias on selgelt näidanud, et nad tahavad farmiloomadele paremat kaitset. Suurimad hädad ilmnevad osariikides, kus kodanikel puudub mehhanism algatada rahvahääletust kariloomade kohtlemise üle. Kahjuks kuuluvad

nende hulka kesklääne- ja lõunaosariigid, kus kasvatatakse enamikku Ameerika kariloomi.   

Ometi on praegugi palju riike, mille loomakaitsestandardid on jälestusväärsel tasemel. Näiteks Animals Australia filmis Indoneesias salajase video, mis näitas Austraalias kasvatatud karja nii julma kohtlemist, et Austraalia valitsus otsustas kariloomade ekspordi sellele maale peatada. Parim lootus edasiseks progressiks tundub seisnevat selles, kui loomade heaolust saab nii nagu inimõigustestki rahvusvaheline teema, mis mõjutab riikide mainet. 

© Project Syndicate, 2011

Tõlkinud Priit Simson