Madis Kanarbik: pärast õpingute lõppu jääb Eestisse umbkaudu neljandik siin õppinud välismaalastest. Seda on liiga vähe

Põhjala kogemus kinnitab, et inimeste vaba liikumine on üks arengu olulisi eeldusi. Juba alates passiliidu loomisest 1950-60ndatel aastatel on Põhjalas väärtustatud inimeste vaba liikumist, et tagada inimestele paremad võimalused õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks naabermaades. Paindlik võimalus elada, õppida või töötada erinevates riikides avardab meist igaühe silmaringi, teadmisi ja karjäärivõimalusi.

Inimeste vaba liikumise toetamine on ka lähiaastatel üheks Põhjamaade koostöö tähtsaimaks eesmärgiks. Põhjala riigid on kokku leppinud, et ühiseks sihiks on tagada võimalus piirkonnas vabalt ümber asuda, teha soovi korral mõnes naaberriigis endale meelepärast tööd, seal elada, ettevõtlusega tegeleda või õppida. Sellise eesmärgi on oma uues mobiilsust käsitlevas 2019.-2021. aasta tegevuskavas seadnud Põhjamaade ministrite nõukogu.

Piirideta Põhjala noortele

Oluliseks eesmärgiks on iseäranis noorte liikuvus. Kavas on märkimisväärselt suurendada toetust üliõpilasvahetusele. Juba 2007. aastal kutsuti ellu Põhjamaade kõrgkoolide magistriõppeprogramm Nordic Master. 2008. aastal alustanud hariduskoostööprogramm Nordplus (aastaeelarvega 9,3 miljonit eurot) annab võimaluse õppida mõnes Põhjala naaberriigis enam kui 8500 siitkandi noorele aastas. Samuti soovitakse hõlbustada Põhjamaade noorte tööturule sisenemist mõnes oma naaberriigis.