29.12.2017, 00:10
MARI PEEGLI AUTORIKÜLG | Me peame rääkima laulupeost ja Pärnitsast
Eesti peab end edasipüüdlikuks digiriigiks, kuid avalikus ruumis juhindutakse ikka põlistest hirmudest ja tabudest.
FOTO:
Ajakirjanikuna sõltun ma kõige rohkem asjast, millele on nagu õhule või armastusele raske näppu peale panna, kuid milleta loobuksin päevapealt oma ametist. See on sõnavabadus. Ütlesin, et sõnavabadust on raske määratleda, ent ometigi seda tehakse. Organisatsioon Reporters Without Borders on paigutanud Eesti infovabaduse edetabelis 12. kohale – hea tulemus, sest kokku on nimekirjas 180 riiki. Samal ajal on mitu lõppeva aasta sündmust äratanud kahtluse, kas meie olukord on üldse kiiduväärt. Või veel hullem – on see isegi rahuldav? Kas liberaalne ja demokraatlik lääneriik Eesti ei too mõnes olukorras sõna- ja arvamusvabadust ohvriks ideoloogiatele, poliitilistele huvidele ja moraalile?