Marianne Ubaleht: küsimused, millele koalitsiooni moodustavad parteid ei vastanud

Esitasin koalitsiooni moodustada üritavale kolmele erakonnale küsimused seoses erinevate läbirääkimiste järel avaldatud tulemustega. Loodav koalitisoon on esitanud oma lõputuna näiva läbirääkimise tulemusena pisut pseudomaigulised päevakorrapunktid, millest osad ei tähenda justkui midagi.

Pereplaneerimismeetmete täiendamine, et vähendada abortide arvu. Kas koalitsiooniläbirääkimiste laua taga olevad erakonnad on üldse tutvunud abortide arvu ja statistikaga? Kui ei ole, siis lausa kohustuslik lugemine kõigile SIIN! Siit ka küsimus: Eestis on abortide arv üks maailma madalamaid. Miks on tehtud sellest probleem, kui probleemi ei ole? Teadupärast kutsutakse sellist asja pseudoprobleemiks. Mõni julgem väidaks, et lausa odava populaarsuse otsimiseks. Mis on erakonna seisukoht pärast tõese statistikaga tutvumist? Kas selline küsimus peab olema 2019. aastal koalitsiooni moodustamise käigus peetavatel läbirääkimistel teemaks?

Pakkuda riigi tagatisega õppelaenu, kui tudeng töötab pärast lõpetamist viis aastat Eestis. Praegugi on õppelaen riigitagatisel - muul viisil ei saakski pangad tudengitele õppelaenu anda. Seesuguse riigi doteerimisega (st õppelaenu jäägi kustutamisega) on EV juba lähiminevikus tegelenud. Kas vana süsteem taaselustatakse?

Toetatakse noori peresid, et nad saaksid riigi tagatisega kodu soetada. Juba praegu on võimalik Kredexi abiga noortel peredel kodu soodsamatel tingimustel soetada. Kuidas uue võimaliku koalitsiooni idee erineb juba praegu kehtivast korrast?

PPA alla soovitakse luua eraldi juhtimise ja eelarvega lisastruktuur. Kust tuleb selle jaoks raha? Kas Eestis hakkab kehtima mitmekojaline politseisüsteem, kus iga üksus ei allu teineteisele ning teevad väga ressursikulukat (nii inim- kui ka finantsressurss) ning teineteist duubeldavat tööd? Sisekaitseakadeemias on juba toimiv kutseõppekava, mis koolitab välja piirivalvevõimekusega politseinikke.

Noori kasvatatakse rahvuslikus vaimus Eesti patriootideks. Kas selle kontrollimiseks luuakse üksus? Kas lapsevanemad peavad hakkama aruandlusega tegelema, mismoodi ja kuidas oma lapsi kasvatavad? Kas kehtestatakse normid ja piirmäärad, mida peetakse rahvuslikuks ja patriootlikuks? Kust tuleb sellisel juhul selle kontrolliks loodava struktuuri eelarve?

KOV-de kohalikud korraüksused saavad lisavolitusi korra loomiseks ja hoidmiseks. Kas see tähendab seda, et iga suvaline kutsetunnistuseta inimene võib hakata korraloojaks korraüksuses, et siis teiste kodanike vastu meetmeid kohaldada? Kas MUPO muutub riigiüleseks? Kuidas tagatakse, et äärmuslased ei saaks end pidada "korrakaitsjateks", nt Odini sõdalased jmt vägivaldsusele kalduvad ekstremistid?

EKRE pressiesindaja tõdes nende küsimuste peale, et ega kellelgi pole ilmselt aega neile vastama hakata. Keskerakond ja Isamaa ei ole kirjadele üldse vastanud.