MART NIINESTE KOLUMN | Milleks lasta mõjuanalüüsidel oma kindlat usku väärata? Varsti on inimsööja Ellotška meie kõrval Puškin ise

Ühed löövad kella nagu jaksavad ning teised teevad selle saatel asja õhinal ära. Kusjuures kell pole mitte rõõmu- vaid hädakell. Või siis ilmub välja miski kusagil vahepeal tasakesi ära tehtud asi ning teised tormavad lööma kella selle peale. Kusjuures kell on endiselt hädakell. Mõlemal juhul jäi tegijatel tegemata või arvestamata üks väike asi - mõjuanalüüs.

Ma tahaks teada nende haridusministeeriumi ametnike sugu ning juuksevärvi, kelle meelest oli tõsiselt hea mõte võtta emakeeleeksami funktsionaalse lugemise osa hindamiskriteeriumitest välja õigekirja nõue. Mõistab loetut ja kirjutab vigadega - teretulemast tagasi, kolmetalveline külakooliharidus! Me elame angloameerika kultuuriruumi pidurdumatu üleilmastumise ajastul.

Kõrvitsapühad ahistavad nii mardi- kui kadripäevatavasid, tasalülitades sel moel meie panust mitmekultuurilisse maailma. Mu tuttavad õpetajad kurdavad juba ammu, et noorte emakeeleoskus liigub valguskiirusel Ilfi ja Petrovi tosina tooli saagast tuttava Ellotška taseme poole. Ametnikel seevastu jätab siinkohas juba praegu soovida funktsionaalse lugemise oskus, eriti mis puudutab põhiseaduse algust.

Hästi, inimlik rumalus on üks asi. Selle sümptomite leevendamiseks või lausa väljaravimiseks piisab korralikust kadalipust kogu maa ja rahva silme all. Usutavasti saavad nüüd nii ametnikud, õpetajad kui õpilased aru, et emakeele eksam on seda oma täies ulatuses ilma alahindluseta. Sest muidu on Ellotška varsti meie keskmise keskkoolinoore kõrval Puškin ise.

Telepaatiline komisjon

Hoopis hullem on lugu, kui vastuollu sattuvad võim oma maailmavaatelisel tasandil ning mõjuanalüüs. See sarnaneb juba religiooni ning teaduse ajaloolisele suhtele. Kui ikka oravapoisid olid milleski veendunud, ei lugenud neile ükski vastuväide.