Mart Raudsaar otseblogide keelamisest: Savisaare kohtuprotsess peaks olema maksimaalselt avalik
Advokaatide argumentidest annab väga hea ülevaate sama otseblogi enne selle sulgemist. Aivar Pilv (Alexander Kofkini kaitsja) küsis retooriliselt, kas on normaalne, et kohtuistungi protokolli asendab blogi, kus kajastatakse sõna-sõnalt [tunnistajate] ütlusi? Paul Keres (Vello Kunmani kaitsja) väitis, et otseblogi käigus võidakse avaldada materjale, mis on saadud ebaseaduslikult. Nõustusid ka Aadu Luberg (Hillar Tederi kaitsja) ja Oliver Nääs (Edgar Savisaare kaitsja).
Juriidiliselt on selge, et mistahes blogi ei asenda kohtuistungi protokolli ning seda teavad ka advokaadid väga hästi. Ka ei kõlanud taotlused kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks. Samuti ei soovinud Aivar Pilv piirata avalikkuse juurdepääsu kohtuprotsessil toimuvale ning pidas võimalikuks, et ajakirjanikud teevad kohtuistungil märkmeid.
Seega ei jää väga tugeva argumendina lauale ka väide, et avalikkuseni võivad jõuda materjalid, mis on kogutud ebaseaduslikult. Kuna ajakirjandusele jäi märkmete tegemise võimalus ning kohtuprotsessi ei kuulutatud kinniseks, ei saa välistada ebaseaduslikul teel kogutud materjalide jõudmist avalikkuseni.
Milles võib siis olla advokaatide taotluse põhjus? Enne taotlust lõpetada otseblogide avaldamine ajakirjanduses andis põhjalikke tunnistusi Villu Reiljan, kes on soovinud minna kokkulepemenetlusele. Pole teada, mida on Villu Reiljanile lubatud, kuid on loogiline, et kohus pehmendab märgatavalt tema võimalikku karistust. See-eest hakkas Villu Reiljan rääkima kohtus huvitavat juttu, mis jõudis n-ö otseülekandena blogide vahendusel avalikkuseni. Võib mõista, et see hakkas segama advokaatide kaitsetaktikat ning nad soovisid turvaaega (võrdluseks: mõnes USA raadiojaamas, kuhu helistavad ka raadiokuulajad, jõuab otsesaade eetrisse väikese viivisega, et saatejuht võiks katkestada ühenduse, kui keegi oteseetris midagi roppu ütleb), et oleks võimalik vajadusel taodelda kohtult ühe või teise väite arvestamata jätmist.
Mõistan taotluse professionaalset tausta, kuid arvestades Savisaare kohtuprotsessi kontekstis kõike varem ajakirjanduses toimunut, on see minu hinnangul siiski variserlik. Ei saa väita, et kaitsjad poleks üritanud kasutada ajakirjandust ning samuti on kõlanud süüdistused ajakirjanduse aadressil kohtuprotsessi kallutamise katses (Savisaare kohtuprotsessi süüdistustoimiku lekitamise juhtum).
Otseblogide näitel teeb ajakirjandus uue tehnoloogia abil seda, mis on tema ülesanne – on avalikkuse silmadeks ja kõrvadeks ülekaalukat avalikku huvi sisaldavas protsessis. Ülekaalukas avalik huvi on siin juba seetõttu, et Edgar Savisaar peab end jätkuvalt Tallinna linnapeaks ning kandideerib kohalikel valimistel oma nimekirjaga (mis muidugi seab Savisaare PR-i keerulisse olukorda, kas valida nõdra vanainimese kuvandi strateegia või karismaatilise, märtrioreooliga jõulise liidri kuvandi strateegia.
