Meditsiiniettevõtja: tööandjad saaksid võimaldada töötajatele eraarsti sisuliselt tasuta – vähenevate haiguspäevade arvel

Tervise Arengu Instituudi andmetel hindab oma tervist heaks vaid 50% Eesti inimestest. Tervisest tingitud tegevuspiirangutega elavad Eesti mehed keskmisest elueast 19,2 aastat ning naised koguni 23,3 aastat. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on meie meeste tervena elatud elu üheksa aastat ja naistel 5,5 aastat lühem. Teisisõnu on meie elanikkonna tervis murettekitav – inimesed ei ela täisvõimsusel.

CV Keskus avaldas hiljuti ka uuringu, kust selgus, et 2018. aastal käis haigena tööl 84% töötajatest. Kõige enam riskivad nii enda kui teiste tervisega toitlustuse, juhtimise, assisteerimise, finants-, müügi-, transpordi- ja ehitusvaldkonna töötajad. Peamisteks põhjusteks, miks haigena tööle minnakse, on hirm palgakaotuse ees, piiratud arstiabi kättesaadavus ning tunnetus, et teisiti jääb töö tegemata.

Oluline on siinkohal, et haigekassa andmetel ei pääse 45% inimestest arsti juurde 5 päeva jooksul ning 35% jätab üldse arsti poole pöördumata, sest ravijärjekorrad on pikad. Tasuta eriarsti viisidi ootejärjekorrad on keskmiselt suisa kaks kuud.

Haigena töölkäimise kõrval puudutakse Eestis ajutise töövõimetuse tõttu töölt kordades rohkem kui näiteks Rootsis või Inglismaal. Eesti Haigekassa andmetel puudusid Eesti töötajad 2017. aastal haiguslehe tõttu töölt 6,1 miljonit päeva, mis teeb iga töötaja keskmiseks haiguspäevade arvuks 13 päeva aastas. Võrdluseks, Rootsis viibitakse haiguslehel keskmiselt kuus päeva ning Inglismaal suisa neli päeva aastas. Tegemist on riikidega, kus erameditsiin on kättesaadav kogu tööealisele elanikkonnale.

Eestis oli Tööandjate Keskliidu andmetel 2017. aastal ajutisest töövõimetusest tingitud rahaline kaotus tööandjatele kokku 690 miljonit eurot. See on saamata jäänud tulu meile kõigile – nii töötajatele, tööandjatele kui tervele Eesti riigile.

Riiklik süsteem töötab võimete piiril

Teatavasti töötab Eesti riiklik tervishoiusüsteem oma võimete piiril. Peame leppima sellega, et väikeriigi ning vananeva ühiskonnana seda märkimisväärselt tõhusamaks muuta ei saa. Samas on meil hulgaliselt inimesi, kes vajavad arstiabi ning seda mitte kuude pärast, vaid koheselt.

Kiireim lahendus olukorrale on muuta hoolimatut suhtumist tervisesse ning teha erameditsiin kättesaadavaks kogu tööealisele elanikkonnale. Tervis on iga inimese kalleim vara ning töötaja on iga tööandja kalleim vara. Seetõttu on oluline, et töötajad ise teadvustaksid endale vajadust hoolida oma tervisest ning saada õigeaegset arstiabi. Samas peaksid ka tööandjad väärtustama töötajate heaolu ning pakkuma neile tuge tervisemurede lahendamisel.