Mihkelson: lääs peab heidutama Venemaad sellise käitumiskeelega, mis on Moskvale lõpuks arusaadav

Venemaa pattude register ainuüksi viimasest tosinast aastast kinnitab, et Kremli jaoks pole Külm sõda lõppenud. Lääs peab veelgi jõulisemalt vastu seisma Külma sõja õhutamisele Venemaa poolt. Selleks ei piisa üksnes Venemaa luurevõrgustiku häirimisest lääneriikides.

Ajavahemikku Aleksander Litvinenko tapmisest radioaktiivse elemendi polooniumiga 2006. aastal sügisel Londonis kuni Sergei Skripali mürgitamiskatseni Salisbury’s sõjalise närvigaasiga Novitšok mahuvad küberrünnak Eesti vastu, viiendiku Gruusia territooriumi okupeerimine, Krimmi okupeerimine ja annekteerimine ning agressiooni jätkamine Ida-Ukrainas, reisilennuki MH17 allatulistamine ja kümnete Hollandi kodanike tapmine, NATO laienemise peatamiseks riigipöördekatse organiseerimine Montenegros, valimistessse ja referendumitesse sekkumine mitmetes lääneriikides, lääneriikide hirmutamine ründeiseloomuliste sõjaväeõppustega ning võidurelvastumisele kutsumine ja nii edasi ja nii edasi.

Need kõik on lülid ühest pikast sammude ahelast, mille strateegiliseks eesmärgiks on Venemaa territooriumi ja mõjuala laiendamine. See omakorda tingib Moskva soovi muuta euroatlantilist julgeolekuarhitektuuri viisil, mis tagaks autokraatse režiimi püsimise Venemaal.