NATO peab uuendama heidutushoiakut
See hoiak ei piirdu paraku üksikute parlamendisaadikute või ohvitseride sõnavõttudega, vaid on osa Venemaa pikaajalisest strateegiast, mis on sätestatud president Vladimir Putini allkirjastatud julgeoleku alusdokumentides. Putini režiimi ettearvamatu käitumine, suurenev sõjaline kohalolek meie piiri taga, komplekssed õppused ning kasvav sõjaline võimekus on olnud tähelepanu all nii Tallinnas kui ka meie liitlaste pealinnades. Venemaa agressiivsed sammud ning euroopalike ja demokraatlike väärtuste vastu suunatud tegevus jääb tõenäoliselt veel pikalt kestma.
Lisaks agressiivsele Venemaale on Euroopa tõsisteks väljakutseteks kasvav äärmuslus ja terrorism. Julgeolekukeskkond on viimastel aastatel selgelt pingestunud ja märke olukorra peatsest paranemisest ei ole ning seetõttu vajame üksikute regiooni julgeolekut parandavate meetmete asemel terviklikku ja pikaajalist lahendust.
Uus kaitse-ja heidutushoiak, mille eest Eesti seisab, koosneb neljast osisest. Esimene neist on meie iseseisev kaitsevõime, mis hõlmab hästi varustatud, väljaõpetatud, juhitud ja seega võitlusvõimelist Kaitseväge ning Kaitseliitu. Teiseks komponendiks on lahinguvõimeliste liitlasvägede pidev kohalolu Eesti pinnal. Liitlaste üksused peavad olema piisavalt suured ja lahinguvõimelised ning omama selgeid lahinguplaane ja käsuliine. Kolmandana tõstan esile need liitlasväed, mis vajadusel kiiresti Eestisse tulevad. Selleks on vaja panustada nii neisse väegruppidesse, taristusse kui õppustesse. Neljandaks toimiva ja tõhusa heidutuse osiseks on NATO tuumaheidutus. Meie tegevused peavad olema usutavad ja veenma võimalikku agressorit, et Eestit võitleb oma vabaduse eest igal juhul ning NATO kaitseb kõiki oma liitlasi kogu poliitilise ja sõjalise jõuga.
Walesi jälgedes
Esimesed läbimurdelised otsused NATO piiririikide julgeoleku tugevdamiseks langetasid liitlasriikide juhid eelmisel NATO tippkohtumisel Walesis. Kuigi nende otsuste lähtekohaks oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, viis kaks aastat tagasi kokku lepitud NATO valmiduse kava (RAP) alliansi fookuse taas kollektiivkaitsele ning tõstis NATO võimekust.
Samas on selge, et sellest ei piisa. Soovime saavutada Varssavi tippkohtumisel otsused, mis pakuvad alliansile veelgi püsivamaid ja laiemaid lahendusi. Eesti ametnikud ja kaitseväelased pingutavad selle nimel, et suurenda liitlaste jalajälge nii Eestis kui NATO piiririikides laiemalt. Samal ajal käib töö NATO võimete ja struktuuride üldiseks tugevdamiseks. Kõik see on tulipunktis järgmisel nädalal NATO kaitseministrite kohtumisel.
Võib eeldada, et lähinädalatel üritab Putini režiim taas teha katset lõhkuda NATO ühtsust ja solidaarsust. Me oleme seda survet varem tundnud ja seegi kord on meie asi jääda rahulikuks, ega mitte lasta end hirmutada provokatsioonidest ega retoorikast.
Parim heidutus
Eesti jaoks on Varssavi tippkohtumisel keskse tähtsusega alliansi ühtsus, liitlasriikide valmisolek nii poliitiliselt kui sõjaliselt oma liitlasi kaitsta. Alliansi ühtsus on parim heidutus, see on NATO tugevuse alusmüür. Mitte ühegi riigi agressiivne retoorika ei saa mitte kuidagi piirata alliansi tegevust oma territooriumil, õhuruumis ja merel.
Seepärast pean enne kaitseministrite kohtumist rõhutama vajadust Euroopa liitlaste suurema panuse järele, mis on hädavajalik võrdsemaks ressursside ja vastutuse jagamiseks Ameerika Ühendriikidega. Ameerika Ühendriikide motivatsioon Euroopa julgeolekusse panustada sõltub otseselt sellest, kas meie enda panus nii iseenda ning kogu alliansi julgeolekusse on piisav.
NATO Walesi tippkohtumisel lubasid riigid peatada kaitsekulude vähenemise, püüelda kahe protsendi poole SKT-st ning pühendada 20 protsenti kaitse-eelarvest investeeringute ning uue varustuse peale. Asjad on liikunud paremuse poole: kaitsekulutuste vähendamine on laias laastus peatunud ning mitmed liitlased tõstsid 2015. aastal kaitsekulutusi. Samas on veel pikk tee minna, sest eesmärki „kaks protsenti" suutsid 2015. aastal täita Eesti kõrval veel viis riiki: USA, Suurbritannia, Poola, Kreeka ja Türgi.
Positiivne vastukaja
Eesti suudab vaid tänu kogu ühiskonna laiapindsele toetusele paigutada riigikaitsesse kaks protsenti SKTst, See on pälvinud meie liitlaste seas väga positiivset vastukaja, nagu ka tõsiasi, et kaitsekulutuste osas valitseb meil erakondade ülene konsensus. Kaitsekulutuste hoidmine vähemalt kahe protsendi tasemel SKTst on oluline osa Eesti, kui usaldusväärse liitlase, mainest. Tänu poliitiliste tõmbetuulte vältimisele oleme saanud langetada ja ellu viia olulisi pikaajalisi riigikaitse arenguplaane. Paraku saab tänasel julgeolekumaastikul olla see maagiline kaks protsenti SKTst vaid miinimumtase. On igati mõistlik, et teeme liitlaste vastuvõtmiseks vajalikud investeeringud lisaks kahele protsendile.
NATO jaoks on tõsiseks väljakutseks Venemaa võimekus piirata ligipääsu meie piirkonnale ehk siis A2/AD oht, mille Venemaa on üles ehitanud Kaliningradis. Vältimaks Läänemere riikide isoleerimist tuleb liitlastel panustada kaitsestrateegiasse, kriitilise tähtsusega on Leedut ja Poolat ühendava Suwałki koridori lahti hoidmine. A2/AD ohu vastu aitab just liitlaste kohaloleku suurendamine, mis tõstab nii Eesti, Läti ja Leedu esmast kaitsevõimet kui Poola võimet kaitsta Suwalki koridori ning toetusvägede siirmisteed.
NATO on tuumaallianss. Tuumaheidutus on ja jääb NATO julgeoleku ülimaks garantiiks. NATO plaanib tuumaheidutust ajakohastada. Seetõttu on oluline saata Varssavist riigipeade tasemel tugev sõnum NATO tuumaheidutuse usutavuse ning jätkuva relevantsuse kohta.
Lisaks plaanib NATO pöörata enam tähelepanu lõunast lähtuvatele ohtudele. Eesti seitsme käimasoleva välisoperatsiooni eesmärk on toota koos liitlastega stabiilsust just NATO lõunapiiride taga. Loodetavasti annab Riigikogu õige pea mandaadi meie instruktorite Iraaki saatmiseks, et aidata seda riiki ISIL-i vastases võitluses. NATO on tugev vaid üheskoos kõigile ohtudele vastu seistes.
Iseseisev kaitsevõime
Kaitseministeerium ja kaitsevägi pingutavad igapäevaselt Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks. Nii arendame praegu arengukava aastateks 2013-2022 raames välja kaks täielikult relvastatud ja varustatud jalaväebrigaadi. Kaitseväe võitlusvõime tõstmiseks oleme teinud olulisi investeeringuid ning alustanud soomusmanöövrivõime loomist, hankinud jalaväe lahingumasinaid CV9035 ja moodsad, kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemid Javelin.
Kaitseministeeriumi ja kaitseväe koos välja töötatud riigikaitse arengukava 2013-2022 kirjeldab ühe võimelüngana soomusmanöövrivõime kõrval ka keskmaa õhutõrjet, mille arendamiseks ei ole selles arengukavas vahendeid ette nähtud.
Loomulikult on Eesti kaitsmiseks keskmaa õhutõrjet vaja, nii nagu meil on vaja ka tanke, liikursuurtükke ja rannakaitset. Tänavu koostavad kaitseväe ohvitserid ja kaitseministeeriumi ametnikud järgmise kümne aasta riigikaitse arengukava, kus otsustame, millist suurvõimet järgmisena arendama asume.
Oleme oma kaitseplaneerimisega kahe jalaga maas. Me ei planeeri luua uusi võimeid, mida me ei suuda piiratud ressursside tõttu elus hoida. Aga me saame ka oma ressursse tõhusamalt ja heaperemehelikumalt kasutada. Täna jaguneb näiteks Eesti mereline võimekus kolme eri ametkonna vahel (politsei- ja piirivalveamet, veeteede amet ja merevägi). Kindlasti on mõistlik riigisisest mereseirealast koostööd tihendada ja luua olemasolevate võimete baasil tõhusam mereseire.
Kilp ja mõõk
Eesti riigikaitse kilp on esmane kaitsevõime ja mõõk kollektiivkaitse. Just NATO kollektiivkaitse täidab need võimelüngad, mis käiksid Eesti-suurusele riigile meie piiratud võimaluste tõttu muidu üle jõu. Liitlaste pakutav õhuturve on hea näide.
NATO võtab meie piirkonna kaitsmist väga tõsiselt. Just praegu käivad Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Läänemerel suured NATO õppused, kus osalevad kümned tuhanded liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased. Läänemerel on mereväe õppus BALTOPS, raskuspunktiga Eestis algab järgmisel nädalal Saber Strike ja Poolas käib Anakonda-16 Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus demonstreerib Dragoon Ride käigus oma vägede kohalolekut ja liikumisvabadust Euroopas.
Heidutus ja dialoog ei ole omavahel vastuolus, vaid on teineteist toetavad tegevused. Eesti toetab NATO ja Venemaa Föderatsiooni dialoogi, mis põhineb rahvusvahelise õiguse normide järgimisel. Dialoog aitab vältida valesti mõistmisi ja valearvestusi. Samas on regulaarne koostöö välistatud seni, kuni Venemaa ei lõpeta agressiooni Ukrainas, Krimmi annekteerimist ning ei pöördu tagasi rahvusvahelise õiguse järgimise juurde.
Varssavi tippkohtumine ei ole ühe teekonna lõpp-peatus, vaid on kilomeetripost, või kui soovite, siis väga oluline teeviit. Me ei tohi pärast Varssavit valvsust kaotada ega väsida. Poola pealinnas vastuvõetud otsused tuleb võimalikult kiiresti ja tõhusalt ellu viia. Täna tehakse NATO jõupingutusi selle nimel, et iga otsusega kaasneks konkreetsete tähtaegadega rakenduskava. Nii nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, nii ei saa lõplikult valmis ka NATO kaitse- ja heidutushoiak.
