Olev Remsu: Kahte jumalat teenida ei saa. See tõdemus kehtib ka uskliku poliitiku ja poliitikust teadlase kohta

Hiljaaegu esitas end Ühiskonnauuringute Instituudiks nimetav kollektiiv sotsioloogilise uurimistöö tulemuse. Üldsusele anti teada, et 56% Eesti inimesi ei pea samasoolistevahelisi seksuaalsuhteid mitte kunagi õigustatuks. Arvud tõi avalikkuse ette Peeter Espak, kelle nime ees seisis tiitel „teoloog”.

Teoloog võiks ju põhimõtteliselt olla jumalasalgajagi, ent need protsendid peaksid olema üpris meelepärased juudakristlikele usuringkondadele. Need on justkui oodatud, sest kinnitavad jälle, et vanal Moosesel on õigus: „Kui mees magab mehega, nagu magatakse naise juures, siis on nad mõlemad teinud jäledust; neid karistatagu surmaga, nende peal on veresüü.” (3. Ms 20:13)

Oodatud seisukohtadega juhtub ikka, et keegi need kunagi ka esitab, ja ootajad on sellega väga rahul, kiidavad seisukohad heaks ja õigeteks. Praegu ripub õhus oht, et teadusandmetega on tehtud poliitikat.

Avalikult parteipoliitiline teadus

Nõukogude ajal kirjutati terved raamatukogutäied makulatuuri parteilisest teadusest, parteilisest kultuurist jne. Aksioomideks kuulutatud deklaratsioonid olid niisugused: iga seisukoht osutub lõppkokkuvõttes mingi klassi või rühmituse huvide väljenduseks, isegi kui seisukoha väljendaja seda ei tunnista või ei aimagi.