Sest allkiri tähendab nõustumist pöördumises seisva väitega: “Ajaloolistel põhjustel ei saa rist olla Eesti jaoks üksnes hea ning helge sümbol. Häiriv ja poliitiliselt ohtlik on tänapäeva inimeste jaoks selle sarnasus fašistliku tiitliristiga, mida kasutati tihti Eestisse rajatud saksa surnuaedades.”
Vabadusrist sarnaneb “fašistliku tiitliristiga” täpselt sama palju nagu iga teinegi ristimärk. Seega on kõik meie kalmistud täis “fašistlikke” riste, rääkimata kirikutornidest. Kuhu pilku ka ei pööraks, ikka vahivad natsid vastu! On tunne, nagu oleks sattunud äraspidisesse maailma. Et kõigepealt oli Hitler ja natsid ning alles seejärel tulid rist kui päikesesümbol ja ristiusk.
Skulptor Jaak Soansist aga oli äärmiselt lühinägelik ja ohtlik väita, et “selline ristikujutis võib poliitiliselt probleeme tekitada, sest ta ju on sarnane natsimärgiga”. Kui Venemaa mälestussamba vastu sõna võtaks, siis “hea idee” andmises saame süüdistada küll ainult Soansi ja tema mõttekaaslasi.
Eestlased on tundnud risti väidetavasti juba 2500 aastat, seega enne ristiusku, enne natse, enne Vabadussammast. Meie esivanematele on rist alati olnud maagiline kaitsemärk kurja eest. Lõpetagem demagoogia ja jätkem sümbolid rahule. Vaielgem-kakelgem tuliselt, ent ARGUMENTEERITULT samba üle.