REIN SIKK: Obama toob Eestile venelasest presidendi
Padueestlased püüavad kirglikult tõestada, et enne tõuseb päike solgiämbrist, kui venelane Eesti presidendiks saab.
Nüüd, pärast mustanahalise Barack Obama valimist Ameerika presidendiks, on küsimus veelgi aktuaalsem. Võõraviha asendamist sallivusega ei vaja üksnes lombitagune maa. Ka Eesti vajab seda. Mustanahaline president Ameerikas tähendab hingelist puhastumist. Venelasest Eesti president oleks märk tegeliku rahuaja saabumisest eestlaste ja mitte-eestlaste suhetesse.
Tõenäoliselt on Eesti venelasest president naine, näiteks Maria Ivanova. Kõikidel kohalikel valimistel on just Ida-Virus olnud naiste kandideerimine märksa suurem kui mujal Eestis. Arvestades maakonna eestlaste osakaalu väiksust, on sealne keskmine poliitikasse pürgija just slaavi päritolu naine.
Suurde poliitikasse jõudnud naised ja eestivenelased teavad: võrreldes tavalise eesti mehega peavad nad pingutama kolm korda enam, olema targemad, tublimad, läbilöövamad. Ainult siis saavad nad võimaluse. Aga kui võimalus ja tarkus on käes, pole triumfini pikk maa.
Piiridest üle
Kui sünnijärgne Eesti kodanik Maria Ivanova suudab olla kõrgemal oma rahvusest, on läbilöök presidendina võimalik. Obama rõhutas: ta pole valgete ega mustanahaliste Ameerika ega ka latiinode Ameerika presidendikandidaat. Ta tahab saada kogu Ameerika presidendiks. Ja talle läheb korda nii nuttev neegritüdruk äärelinnas, juut kohtulaua ees kui ka valge mehe mure Iraagi sõjas. Obama läbilöök algas siis, kui ta ei püüdnud enam üksnes mustanahaliste hääli.
Kui sama loogika järgi käib Maria Ivanova, võites eestlaste hinge ja südamed, on ta presidendikandidaadina tegija. Pealegi, slaavlane on eestlasest emotsionaalsem ja atraktiivsem. See jääb valijale silma. Naisliikumise aktivistid mäletavad Ida-Virumaa koolitust, kus räägiti poliitiku riietusest. Poliitikasse suunduv eestlanna pidas oluliseks ülimat korrektsust ja reserveeritust, nägi välja nagu matusekorraldaja. Slaavlannad soovisid aga mängu panna kõik, mis naisel on. Rõhutatult kõrged kontsad, lühike seelik, dekoltee ja särav meik, säravad ehted. Kõik see tundus nende kultuuritaustas loomulik.
Ja mis saab vastu olla, kui president suudab rääkida kolmandikuga riigi rahvast nende emakeeles, mitte ei pea kasutama tõlgi abi. See on maiuspala mitte-eestlaste jaoks. Et Maria Ivanova räägib ka perfektset eesti keelt, pole vaja mainida.
Kas on siis selles midagi hullu, kui meie, Eesti Vabariigi kodanikud, Maria Ivanova enesele presidendiks valime?
Kui valime, ju siis usume, et just tema võib kõige paremini Eesti asja ajada.
Kõigepealt ootab aga täitmist Lennart Meri soov, et rahvas peab saama otse presidenti valida. Maria Ivanova, olgu ta siis hakatuseks kas või minister, on järgmine samm sallivaks saamise teel.