Rene Tammist ja Valdur Lahtvee: Eesti peab kiiresti tegema PÕXITi, kliimamuutus ei luba oodata
Nüüd, mil Kariibidel, Mehhikos ja USAs möllanud orkaanid on hetkeks vaibunud ja loetakse kokku kahjusid, on paslik kliimamuutuste vastane võitlus globaalselt veelgi teravamalt fookusesse võtta. Kliimateadlased on ühel meelel: hiljutiste orkaanide erakordse tugevuse põhjustajaks on kliimamuutused.
Irma on üks ajaloo võimsamaid Atlandil tekkinud orkaane, mis laastas Kariibi mere saari ja Floridat viienda kategooria tormina. Harvey purustas viiepäevase lakkamatu vihmavalinguga Ameerika mandriosa sademete hulga rekordi. Kliimamuutusega on kaasnenud olukord, kus suured tormid jäävad väljapoole nende tavapärast toimumisaega ja kohta. Irma püstitas oma võimsusega idapoolseima tormi rekordi. Aprillikuus möllanud torm Arlene oli samas kõige põhjapoolsem sellel aastaajal.
Viimastel aastakümnetel oleme järjest olnud tunnistajateks rekordilistele temperatuuride tõusudele. Tänavu suvel kurnas Euroopat kuumalaine Lucifer, mis tõi Itaalias kaasa ligi 50-kraaadised õhutemperatuurid. Kümned tuhanded inimohvrid, ulatuslikud metsatulekahjud, põuad ja sellest tingitud kahju põllumajandusele ja teistele sektoritele on inimtegevusest tingitud kliimamuutuste tagajärg. Eestis ei tähenda Euroopa kuumalaine automaatselt soojemaid suvesid. Suurte õhumasside liikumistavade muutused võivad tegelikult kaasa tuua torme ja rajusid, tulvavett ja sombust ilma. Just seda viimast saime sel suvel tunda.
Mis põhjustab kliimamuutusi?
Kliimateadlaste poolt kokku pandud viimane IPCC kliimaaruanne (AR5) leiab ühemõtteliselt, et inimtegevus ja eriti fossiilsete kütuste põletamine põhjustab kasvuhoonegaaside heitmeid, mis põhjustavad nn kasvuhooneefekti ja globaalset soojenemist. Tegutseda on vaja nüüd ja kohe. USA Ookeanide ja Atmosfääriameti (NOAA) uuringugrupp teatas, et CO2 kontsentratsioon atmosfääris on üle 405ppm-i. IPCC oma viimases raportis (AR5) ohutuks tasemeks hinnanud 350 ppm-i.
IPCC andmete põhjal konsultatsiooniettevõtte Carbon Briefi poolt kokku pandud analüüs tõdeb, et võimalus jääda alla 1,5°C temperatuuripiiri näib võimatu või ülimalt keerulise väljakutsena. Selle märgilise verstapostini jõuame pessimistliku stsenaariumi korral 5 aastaga. Samadele järeldustele on jõudnud oma teadustöös ka paljud klimatoloogid.