Raske isegi öelda, kas asulas kiiruseületamine enam kui 20 km/h mitte ohtlikum pole (vist on, meie lehes viidatud justiitsministeeriumi enda uuring väidab, et nõrk alkoholisisaldus tõstab inimvigastustega õnnetuse tõenäosust 1,5 korda, näiteks Kaisa Kajo magistritöö viitab üle-euroopalisele uuringule, mille järgi on niisuguse kiiruseületamise korral vastav kordaja koguni 6). Rääkinuks ta telefoniga, hajunuks tähelepanu kindlasti enam - aga ametist poleks selle peale keegi sundinud lahkuma.

Signaal kahe järeldusega

Nagu ikka, saadab prominentse isiku vahele jäämine ühiskonnale selge signaali. Üks variant on öelda peaminister Jüri Ratase kombel, et vähimagi kahtluse korral tuleb alkomeetri abil oma kainuses veenduda (see on hea mõte niikuinii). Aga võimalus on ka edasi mõelda, kas mõni norm mitte liiast pole. Nii seaduslik kui ühiskondlik.

Oleks Keskerakond omal ajal toetanud justiitsminister Rein Langi ettepanekut lubada ka Eestis kuni 0,5 promilliga juhtida, oleks ka Aab praegu ametis nagu õige mees kunagi. Vahest annab juhtum nüüd aluse seadusi taas ümber vaadata. Et seada fookus tõsistele liiklushuligaanidele ja jätta reaalselt vaid minimaalset ohtu kujutav käitumine inimese enda südametunnistuse korrigeerida.