Seitse artiklit Eesti elu parandamiseks

Eesti Päevaleht ja Delfi avaldasid 14. märtsist alates seitse artiklit tuntud mõtlejatelt, mille eesmärk oli inspireerida lugejaid otsima lahendusi Eesti ühiskonna valupunktidele ja kandideerima oma lahendusega inkubaatorisse NuLa.

Artiklisarja lõpuloo, milles Katriin Jüriska räägib sotsiaalsest ettevõtlusest, leiab kõrvalküljelt. Ent toome meenutuseks ära ka kuue varem samas sarjas ilmunud artikli lühikokkuvõtte.

Täna lõppeva ideekonkursi kuue parema uuenduse autorid saavad kuue kuu vältel lihvida oma lahendust mainitud inkubaatoris. Neist omakorda kolm parimat saavad pärast inkubaatorietappi igaüks 25 000 eurot oma lahenduse elluviimiseks.

Inkubaatorisse oodatakse lahendusi, mis on seotud perede toimetuleku, hariduse, eakate elukvaliteedi, keskkonna, vaimse tervise või mõne muu Eesti ühiskonna probleemiga.

Konkurssi korraldatakse teist aastat. Eelmisel aastal saatis oma idee 85 meeskonda, inkubaatorisse jõudis neist seitse.

Mari-Liis Lill: teist inimest ei ole ilus lüüa – välja arvatud sind

14. märts

Probleem: neljandik Eesti lapsevanemaid usub endiselt, et lapse kehaline karistamine on mõnes olukorras paratamatu, ega pea seda vägivallaks.

Lahendus: lastevastane vägivald on probleem, mille lahendus on ääretult lihtne ja kiiresti ellu viidav ega maksa midagi: ära löö oma last! Mitte sellepärast, et karu näeb, vaid sellepärast, et sa armastad teda.

Loe täismahus lugu siit

Katrin Isotamm: ehitame eakate ja noorte vahele nutisilla

21. märts

Probleem: digitaalses maailmas orienteerumine on vanemale põlvkonnale endiselt katsumus. Seenioride kokkupuude ja seeläbi kogemus arvuti ja nutiseadmete kasutamisel on teiste põlvkondadega võrreldes väiksem.

Lahendus: anda võimalus seeniore digiteemadel õpetada ja juhendada väljaõppinud pedagoogide asemel (ehk küll nende abiga) lastele, kes on niinimetatud digipöörde käigus sisuliselt internetti sündinud. Selline idee – eakate nutiring, kus õpetaja rolli astuvad lapsed – on juba teoks tehtud näiteks Tartu Tähtvere päevakeskuse eakate ja Tartu Veeriku kooli 5. klassi õpilaste eestvedamisel.

Loe täismahus lugu siit

Alari Rammo: kuidas minust välismaal pehmo sai ja miks ma jään pehmoks ka Eestis

27. märts

Probleem: eestlastel pole kombeks teistele inimestele naeratada, tänada ega vabandust paluda, rohkem on põrnitsemist ja kurjustamist.

Lahendus: meeldivat keskkonda endale ja teistele saan luua oma käitumisest alustades. Käitumist on küll neetult raskem muuta kui midagi teistelt nõuda, aga just igaühe väikesed lubadused ja teod on need, mis muudavad lõpuks kultuuri.

Loe täismahus lugu siit

Piret Järvis: vähem kuri olemiseks on meile vaja õnneõpet

29. märts

Probleem: Eestis on liiga palju lähisuhte­vägivalda, koolikiusamist ning pingete ülbel ja labasel moel väljaelamist.

Lahendus: veidigi õnnelikum ning seega lähikondsete ja avalikkusega suheldes vähem kuri ja ebaviisakas olemises on kindlasti oma koht lihtsal tahtmisel. Tahtel olla ümbritseva vastu parem, sallivam ja hoolivam. Tahtel, et meie ühiskond võiks tervikuna õnnelikum olla. Selle tahte tekitamiseks ja suurendamiseks võiks Eesti olla üks neid riike, mis järgivad maailmas tasapisi, aga üha kindlamalt levivat trendi koolides n-ö õnnelikkust õpetada.

Loe täismahus lugu siit

Maarjo Mändmaa: puuetega inimeste vajadusi arvestav elukeskkond loob uusi võimalusi kõigile

3. aprill

Probleem: üle pooled erivajadustega inimesed on kultuurielust täielikult kõrvale jäänud, sest liikumispuudega inimestel on kultuuri-, vabaaja- ja kaubanduskohtadele raske ligi pääseda.

Lahendus: kui meil pole raha hoonete ligipääsetavaks muutmiseks, peaks sellekohane asjalik info kättesaadav olema. Liikumispuudega inimeste peamine soov on rohke ja asjakohane info ligipääsetavuse kohta. Inimeste vaeva aitaks märgatavalt leevendada teadmine, milleks tuleb kohale­saamise nimel valmis olla.

Loe täismahus lugu siit

Margo Loor: vaikimine on hõbe, kuulamine kuld!

3. aprill

Probleem: kui inimesed näevad kogukonnas või ühiskonnas probleemi, jalutatakse sellest enamasti mööda või hakatakse seda üksi lahendama. Teisi kaasa ei kutsuta, sest on ebameeldiv, kui sind ära ei kuulata või suhtutakse sinusse pahaselt ja tõrjuvalt. Sellise tegevuse tagajärg on lahendused, mis ei toimi.

Lahendus: väärtust loovad arutelud on sellised, kus kõik osalejad saavad sõna ja julgevad oma arvamust avaldada, kõiki kuulatakse neid katkestamata, kuid ühtlasi ei kuritarvita keegi teiste aega ega unusta ennast rääkima. Isiklike ja emotsionaalsete süüdistuste asemel valitseb teemakohane argumenteeritud mõttevahetus. Mistahes nupukat sotsiaalset lahendust ellu viies on ühelt poolt oluline rääkida sihtgrupi inimestega, kuid teisalt on võtmetähtsusega ka tiimi omavaheline suhtlemine.

Loe täismahus lugu siit