Siseministeeriumi vastulause Päevalehe droonijuhtkirjale: ka õhupiir ei ripu taevas

Kuigi esmapilgul võib näida, et õhupiir eksisteerib vaid taevas, siis ka see on tegelikult maa küljes kinni. Et me Vaindloo või Piirissaare kohal tabame taaskord mõne lennuki Eesti riigipiiri rikkumas, see avastatakse siiski kusagilt maa pealt.

Kusagilt, kus 21. sajandi tehnoloogia – radarid – on 20. sajandi tehnoloogia abil – valguskaabel – ühendatud 19. sajandi tehnoloogiaga – elektrivõrk.

Eesti idapiiri väljaehitamise eesmärk on piir katta 100% ulatuses kõrgtehnoloogiaga. Politsei- ja Piirivalve ameti projektiplaan lähtub valvetehnoloogia tipust ja seda kinnitas ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet Frontex. PPA projekt kindlustab, et mitte ükski inimene või sõidumasin, droon või tunnelikaevaja ei pääse meie piirist märkamatult üle. Meie riigipiiri hakkab kaitsma tänapäeva tipptehnoloogia.

Kuid me ei saa seda kõrgtehnoloogiat mitte kuidagi kasutada, kui me seda ei ühenda elektri- ja internetivõrku ning seeläbi terviklikuks süsteemiks. Kõige mahukam osa piiriehitusest ongi just kommunikatsioonide ja teede taristu rajamine. Piiriehitus oleks väga palju odavam, kui meie piir jookseks keset inimasustust, kuid meie piir kulgeb läbi täiesti metsiku looduskeskkonna.

Mis kasu on piiril traataedadest? Ka see metall on ühendatud tipptehnoloogia süsteemidesse. Kui keegi peaks piiriaia kallal lõhkuma, siis sellest antakse hetkega välja signaal. Sellele signaalile reageerib nii piirivalvur kordonis kui ka automaatne droonide süsteem piiril. Piiraed pole üksnes füüsiline tõke, see on viivitus– ja heidutuselement piiririkkujale ning ühtlasi on see ka päästik.

Füüsiliste tõkete ehitamine on vaid väike osa idapiiri väljaehitamisest. Enamik piiri väljaehitamisest on suunatud sellele, et piirivalvurid saaksid võimalikult kiiresti liikuda. Ükskõik kui kõrge müür või kui tark süsteem ei kaitse üht piiri, piiririkkuja saab kinni võtta vaid inimene. Täna on idapiiril kilomeetrite kaupa selliseid patrullradu, mis on väga raskesti läbitavad või sootuks läbimatud. Mingit kasu pole drooniga avastatud rikkumisest, kui piirivalvur rikkujani ei jõua.

Vastuseks EPL-i püstitatud küsimusele – me ei ehita aegunud tehnoloogial põhinevat piiri. Eesti piir varustatakse kõrgema taseme tehnoloogiaga, mis kaitseb meid ka kõige intelligentsemate süsteemide eest. Kuid me ei pääse üle ega ümber lihtsakoelisest kaevamis- ja killustikutöödest. Loodan, et siinkohal ühtki küsimust õhku ei jää.

Eesti Päevaleht kirjutas tänases juhtkirjas, et vähe kasu on raha matmisest betooni ja mulda, kui piir elektrooniliste vahendite ees täiesti kaitsetuks jätta. Piirivalve peab olema paindlik, ka enne uue piiri valmimist tuleb droonidest jagu saada.