Taavi Rõivas: EKRE ainsat mõistlikku ettepanekut ei kuulata. Aga sellist miinust kogesime viimati kriisi ajal

Tasakaalus eelarvepoliitikat on Eestis ajanud pea kõik valitsused, üksikute (ning tagantjärele väga kulukate) eranditega.

Korras riigirahandus aitas meil üle elada sügava majanduskriisi, võtta kasutusele euro ning hoiduda laste arvelt elamisest. Korras riigirahandus on vundamendiks ka madalatele laenuintressidele, ettevõtete heale käekäigule ning majanduskasvule laiemalt.

Viimased kaks aastat on aga toonud olulise pöörde - vaatamata kiirele majanduskasvule on tasakaalust saanud suur miinus ning tulevaste aastate kuludeks jääb eelarves raha puudu. 

Märgid puudujäägist olid õhus juba pikalt

Kui veel mõni päev enne valimisi kinnitas Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et riigieelarves on võimalus nii erakorraliseks pensionitõusuks kui teisteks kulukateks lubadusteks, siis nüüdseks on ilmnenud, et tegu oli suurejoonelise blufiga. Kõik Ratase valitsuse tehtud kolm riigieelarvet (2017, 2018 ja 2019) on rahandusministeeriumi ametliku hinnangu järgi märgatavas miinuses, kokku ligi 700 miljoni jagu.