TANEL MAZUR: Peetri seiklused Eestis
Muul ajal ei tundu selle vallutussõdu pidanud mehe mälestuse jäädvustamine nii aktuaalne. Kuid valimiste puhul sobib teda ikka ja jälle appi kutsuda.
Sisuliselt oleks Peeter I mälestusmärk Narvas eestlastele kui hoop näkku, sest tegemist on vallutajaga, kelle väejuhid ei jätnud kasutamata võimalust ka rüüstetööd teha ning küüditamist läbi viia. Seda nii Tartus kui ka Narvas.
Narvas oleks tsaar küüditamise tõttu peaaegu et häbisse jäänud, õnneks jõudis ta enne surra. Nimelt tulid küüditatud saksa käsitöömeistrid Narva tagasi ja esitasid auväärsetele kohtuhärradele avalduse, et saada tagasi oma majad, mille tsaar enda omaks oli kuulutanud. Kohtuhärrad otsustasid käsitööliste hagi rahuldada ja nii pidigi tsaari kantselei neile majade eest kahjutasu maksma, kuna need olid vahepealse aja jooksul tsaari mugavusi silmas pidades üheks suureks kokku ehitatud. Maja omanikuks jäi linnavalitsus, kes suurest truualamlikkusest sinna Peetri mälestusmuuseumi asutas.
Maja sai 1944. aastal pommidest puretud ja seisis varemetes kui vigane hambatüügas kuni 1960. aastate alguseni. Siis ühel ööl tulid kopp ja kallurid ning varemed tõmmati maatasa.
Kole kui öö
Sama teed läks ka Peeter I mälestussammas, mis Narva raekoja platsile tsaari 200. sünniaastapäeva puhuks püsti pandi. Sammas ise oli kole kui öö, kujutades endast raudbetoonist paari meetri kõrgust obeliski. 1920. aastatel otsustas linnavõim selle kui hirmsa ja kunstiliselt küündimatu asja linna esindusväljakult ära koristada. Sama saatus tabas ka Tallinnas Vabaduse platsil seisnud Peetri pronkskuju, mis mõnedel andmetel sai osaks iseseisva Eesti raharinglusest sentide kujul.
Vaat et ainsana on Narvas nn Peetri pärandist säilinud ühe linnaosa nimi. Algselt puuagulile antud Peetri eeslinna nimi on tänapäeval hruštšovkadega täidetud linnaosa, kus asub ka Peetri kool. Seal ongi kavandatava uue Peeter I ausamba asukoht.
Kahjuks pole linnaisad võt-nud kuulda ettepanekut, mis tehti juba 2003. aastal. Nimelt pani Tartu ülikooli Narva kolledÏi rahvas ette käsitleda kahte meest – Peeter I ja Karl XII – võrdselt. On ju mõlemad olnud just Narva pärast vaenujalal ja üksteisega kaks lahingut maha pidanud. Ettepanek oli kujundada ansambliks kaks meest, kes ühest maasse torgatud mõõgaterast kinni hoiavad. Niimoodi saaks sellest pigem mälestusmärk ajaloolisele sündmusele kui taas poliitilisi ja rahvustevahelisi vaidlusi tekitav objekt.
Samal ajal on linn unustanud oma tõelised kangelased. Esimesena meenub mees, kes kaunistab ka viiekroonise rahatähe ühte külge. Narvas sündinud Paul Keresele kavandati suurejoonelist mälestusmärki, viidi läbi skulptuurikonkurss, valiti võitja ja maksti ka auhinnaraha. Kahjuks pole kuulda ei kippu ega kõppu, kunas Kerese mälestusmärk valmida võiks.