Toomas Alatalu: Kaljulaid oli novembris Putinile ettepanekut tehes enam kui ettenägelik, ent ajad on muutunud ja kerge tal Moskvas olema ei saa

Kirjutan neid ridu laupäeval, mil üks osa eestimaalastest valmistub Kõigi Eesti Laulu peoks lauluväljakul, teades hästi, et umbes sama paljud (kui lähtuda riigikogu valimiste tulemustest) sinna ei tule. Ent täna, laupäeval, toimus ka Prantsusmaa linnades 22. kollavestide väljaastumine võimu poliitika vastu, Serbias oli 19. samasugune marss.

Kui alustada reedesest päevast, siis Alžeerias oli eile kaheksas iganädalane protestipäev ahelas, mis juba viis presidendi tagasiastumisele, ent seda peetakse väheks. Palestiina aladel oli 54. iganädalane protestipäev. Lisagem siia 23. jaanuaril tekkinud kaksikvõim Venezuelas koos mõlema mehe toetajate demonstratsioonidega. Midagi mitmepealist on täna Eestiski, kus Jüri Ratas juhib korraga kahte, kuid erinevat valitsust ja Kaja Kallas küsib toetust kolmandale. Ukrainas samuti omapärane kahe valiku seis, kus üks tähendab praeguse välispoliitilise kursi jätkumist, kuhu teine valik välja viib, ei oska keegi ennustada.

Lõpetan näidete toomise, et jagada toodud vastasseisud – tinglikult!