Vadim Štepa: Venemaa tsensuuriministeerium on teel kirjatähtede keelamise poole

Hiljuti esitas Venemaa massikommunikatsiooniga tegelev teenistus Roskomnadzor – tuntud ka kui tsensuuriministeerium – populaarsele sõnumisaatmisteenusele Telegram ultimaatumi. Roskomnadzori juht Aleksandr Žarov nõudis Telegrami juhtkonnalt andmeid, et teenuse saaks kanda „infojagamise organisaatorite registrisse”. Kui Telegram andmeid ei esita, keelatakse see Venemaa territooriumil, mis sest, et Telegrami kasutajate hulk Venemaal ulatub miljonitesse.

Žarov tugineb möödunud aasta suvel Venemaal vastu võetud informatsiooniseadusele, mis kohustab kõiki kommunikatsiooniettevõtteid esitama riigi nõudel andmeid kõikide oma kasutajate ja nende viimase kuue kuu side- seansside kohta. Nõue läheb küll otseselt vastuollu Venemaa põhiseaduses garanteeritud kirjavahetuse saladusega, mida tohib rikkuda üksnes kohtu nõusolekul, ent võimud ignoreerisid seda.

Üks moodsamaid vahendeid

Miks said esimesteks uurimis- objektideks just sõnumisaatmisteenused ehk messenger’id? Asi on selles, et suuremas osas neist toimub kasutajate vahel infovahetus šifreerituna, eriteenistused ei saa neid jälgida. Telegram on üks moodsamaid sõnumiedastusvahendeid. Selle väljatöötajad panid mõne aasta eest välja 200 000-dollarilise preemia inimesele, kes suudab nende šifri murda, ent keegi pole sellega hakkama saanud. Messenger’i peamine väljatöötaja on Pavel Durov, kes lahkus Venemaalt, kui võimud sundisid teda sotsiaalvõrgustikku VKontakte riigile kuuluvale Mail.Ru Groupile müüma. Sõnumisaatmisprogrammi Telegram lõi ta Saksamaal. See sai populaarseks üle kogu maailma – 6% Telegrami kasutajaid elab Venemaal. Durov käitub nagu 21. sajandi internetiromantik, kuulutades: „Mitte ükski valitsus ega eriteenistus pole meie käest saanud ainsatki bitti informatsiooni. Ja nii jääbki.”

Tänavu mais keelustas Roskomnadzor mitu teist sõnumiedastusteenust ja blokeeris Venemaal nende toimimise.