Erinevus meie süsteemist on selles, et kui maksad käibemaksu enne tähtaega, siis teenid ise nende päevade eest intressi, mis tähtajani jäänud - selline süsteem võiks meilgi olla, sest täna peavad ettevõtjad riigile hilinemise eest maksma, samas kui riik ettevõtjale ennetähtaegselt laekunud summade eest ei maksa. Kui maksuametis konto miinuses, teenib sellelt riik, kui plussis, siis ettevõtja – see oleks vastastikku lugupidav suhe.

Kollomi sõnul on probleemiks asjaolu, et käibemaks tuleb maksta enne kui see ettevõttele laekub. Nii palju kui mina olen Eesti väikeettevõtlusega kokku puutunud, annavad väga vähesed üle ühe-kahe nädala maksetähtaega, mis tähendab, et isegi kui müüd kuu viimasel päeval, siis ikkagi jõuab see laekumine sulle enne 20. kuupäeva ära tulla.

Panustame kõik võrdselt

Just väikeettevõtjatel on kombeks, et maksetähtaeg on maksimaalselt 7-14 päeva. Tundub pigem, et probleemiks on maksetega venitajad ja seepärast ei laeku raha enne käibemaksutähtaega, aga see ei peaks ju ometi riigi lahendada olema. Ära ei tohiks unustada ka seda, et maksude ajatamise võimalus on vaid ühe hiirekliki kaugusel – kui teed koostööd ettevõttega, kellel 30-päevase maksetähtaja nõue, siis kasuta seda ajatamise võimalust.

Kollomi artiklis tekitab küsimusi ka sotsiaalmaks - sellest, et sotsiaalmaksule oleks vaja lagi kehtestada, on räägitud ammu ja see oleks vägagi vajalik muudatus. Aga mida peab Vabaerakond silmas sellega, et kaotada tuleks sotsiaalmaksu kohustuslik igakuine miinimummäär? Hea küll, võib ju kehtestada sotsmaksu põranda, aga kuidas te kujutaksite ette olukorda, et osadel ettevõtjatel üldse mingit sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei oleks? Kõigepealt seome selle maksu pensionist lahti ja siis veel lisaks vabastame terve hulga ettevõtjaid üldse selle maksmisest? Huvitav, kes meie riiki siis ülal pidama hakkab? Jälle mingid müstilised rikkad, keda paljud küll näinud pole, aga teavad, et nad on olemas?

See ei oleks aus, sest vastutuse oma riigi eest peaksime ikka kõik koos võtma kuni meil käed-jalad terved ja tööd teha suudame. Sotsiaalmaksust rääkides mainib Kollom ka seda, et tuleks võimaldada osaajaga töötamist – kes seda ometi keelanud on? Seda, kas inimesi osaajaga tööle võetakse, et saa küll riik lahendada, see otsus on ikka igas tööandjas endas kinni. Kas artikli autor ehk pole kursis, et juba täna arvestatakse sotsiaalmaksu summeeritult? Ma võin töötada kasvõi kolme tööandja juures osaajaga, aga kui neilt kolmelt kokku laekub igakuiselt sotsiaalmaksu miinimummäär, siis on mul kehtiv ravikindlustus olemas.

Probleem on pigem võimetus teha piisavalt käivet

Ma väga loodan, et kui poliitikud hakkavad väikeettevõtjaid aitama, et nad siis ikka uurivad enne, milline on tegelik elu ja mida vaja oleks. Ja et nad saaksid aru, et tasuta lõunaid jätkuvalt ei ole. Minu tänane kogemus näitab, et väga paljude väikeettevõtjate probleem on pigem võimetus teha piisavalt käivet ja just sellepärast on keeruline rahadega välja tulla.

Samas hakkab uuest aastast kehtima ettevõtluskonto, lisaks ka käibemaksuvabastus neile, kelle käive jääb alla 40000 euro aastas. Kui seda sotsiaalmaksu üldse veel torkida, siis võiks see madala palga juures olla veidi madalam, lisaks siis erisused noortele ja pensionäridele näiteks. Noorte tööpuudus on suur ja kuna töökäsi jääb vähemaks, siis oleks tööandjatel stiimul madalama maksu korral palgata nii noori kui ka pensionäre.

Lõpetuseks tahaksin siiski ettevõtjana tänada, et poliitikud hoolivad ja soovivad midagi meie heaks ära teha. Ka olen väga nõus sellega, et inimeste aktiivsus tuleb säilitada ja mõnikord on kasulikum kui inimesed lihtsalt tegevuses on, mis sest, et selle tegevuse tulemusena meie ühiskatlasse panustamine on minimaalne. Küll aga ei tohiks levitada mentaliteeti, et teatud osa meist üldse panustama ei pea – just selline suhtumine kultiveerib õpitud abitust ja hoiab alal nõukaaegset mentaliteeti, et küll keegi teine maksab ja hoolitseb. Võimalik, et nimetatud artiklis oli mõni Vabaerakonna idee liiga üldiselt ja ebaõnnestunult sõnastatud, aga lahtisest uksest sisse murda pole mõtet.