Ahja jõe kallasrada ajas Kiidjärve maaomanikud rängalt tülli
Üks populaarsemaid matkapaiku, Ahja jõe ürgorg, kus suvisel tippajal sõidab kanuuga sadu inimesi ning Taevaskoja liivapaljandeid uudistab lausa tuhandeid, on tekitanud kohalike maaomanike seas tõsise tüli.
Põlvamaal Ahja jõe ürgorus Kiidjärvel on matkajate ning osa kohalike elanike vastasseis jõudnud selleni, et kauni külakese keskpunktis, silla ning muinsuskaitsealuse veski juures on maaomanikud ka kallasraja sulgenud. “Silla juures ei pääse kallasrajale ei alla- ega ülesvoolu,” tõdes riigimetsa majandamise keskuse Kiidjärve metskonna puhkeala korraldaja Ain Erik. “Me oleme loobunud vaidlemast ja korraldame oma matkarajad ümber nii, et eramaad ei puutu,” lisas ta.
“On ju ilus küsida omanikult, enne kui hakkad tema iluaeda või veskit teistele näitama,” selgitas Kiidjärvega seotud sipelgauurija Ants-Johannes Martin vastuseisu tagamaad. “Tekib jonn, kui käiakse küsimata õuest läbi.”
“Kiidjärvel on küll loodud võimalused kallasrajast ringi minna, kuid kui ring liiga pikaks läheb, pole ka õige,” lausus Preismann. “Tekib ebaõiglus: kui ühel lubatakse kallasrada kinni panna ja inimesed ringi suunata, siis teistel on õigus sama tahta. Ja seaduse järgi peab ikkagi kõigil avalikel veekogudel, mida on ka Ahja jõgi, viis meetrit kallasrada olema.”
Kesknädalal lähevad mitukümmend Ahja jõe ürgoruga seotud maaomanikku ning ametiisikut Põlva maavanema juurde arutama kehtestamisel oleva üldplaneeringu vaidlus-küsimusi.
Põhivastuseisu tekitas osapoolte sõnul just kallasrada. Kui Vastse-Kuuste volikogu kaitseala kehtestab üldplaneeringu praegusel kujul, siis tõenäoliselt pöördub osa inimesi kohtusse, ütlesid Kiidjärvega seotud Lembit Tomikas ja Ants-Johannes Martin.
Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba luges ette hulga kompromisse, mis on seoses üldplaneeringuga juba tehtud, kuid ei olnud optimistlik selles suhtes, et protestid vaibuvad ning vald pääseb kohtuteest.
Preismann tõdes, et valla ja maaomanike vaidlust kõrvalt vaadates jäi talle mulje, et vald ei seisa piisavalt oma inimeste eest. “Kui kohalikud inimesed on millelegi väga vastu, siis seda peab arvestama,” arvas Preismann.
“Olen kanuumatkakorraldajaile öelnud: mehed, seal ei ole tegu mitte niivõrd loodustaluvuse kui sotsiaalse taluvusega ja seda peab arvestama,” ütles Eesti matkaliidu president Levo Tohva.
Vallavanema sõnul on kallasraja sulgemise probleem esialgu vaid Kiidjärvel, kuid kui raja sulgejaile õigus anda, võivad teised hakata sama nõudma. “Valgjärvel läheb suur osa krunte jõeni välja – siiani ei ole seal veel probleeme olnud,” lisas ta.
Martini sõnul on küsimus ka populaarse matkapaiga loodustaluvuses, mille kohta pole uuringuid tehtud. Keegi pole korralikult kokku lugenud sedagi, kui palju inimesi käib Ahja jõel kanuumatkadel.
Päevas 300 inimest
Tomikas oli kord lugenud päevas kokku 300, matkaliidu president Levo Tohva oli teisel päeval saanud 200 inimest.
“Kanuumatkade kõrgaeg on läbi ja 2006. aastast on nende hulk kahanema hakanud ning 300-st Eestis kanuumatkade korraldajast hakkavad osa juba otsi kokku tõmbama,” lohutas Tohva. Ta oli aga nõus, et see ala vajab siiski paremat reguleerimist ning seda on ka lõpuks alustatud.
“Need pole kanuusõitjad, vaid mõlatajad – see on “kultuurne” viinavõtmise vorm,” põrutas Tomikas karmilt. Tema ja Martin loetlesid linde ja loomi, kelle need matkajad on juba eemale peletanud: koprad, jäälind, vesipapp.
Erik ei olnud sellega nõus. “Jäälinde oli siin 60–70 aastat tagasi natuke rohkem, aga palju pole neid olnudki, ja ongi parem, kui kopraid ei ole,” lausus RMK mees.
Preismann tõdes, et vastu vaielda on ühele või teisele poolele keeruline, sest uuringuid pole ning selleks ei ole ka seni raha olnud. “Seda kohta külastatakse aga meeletult ning matkajaid ei saa sinna juurde enam suunata,” oli ta veendunud.
Üldplaneeringuga seoses tekitas looduskaitsjates kahtlust kava kavandada jõekäärdu tihe-asustusala. “Nendel põllukruntidel oli kirjas, et krundi miinimumsuurus peab olema kaks hektarit, kuid see võib anda arendajale arusaama, et neljahektarilisele krundile võib ta kindlasti kaks maja ehitada. Iga juhtumit peab edaspidi detailplaneeringuga eraldi vaatama,” lausus Preismann.
Esialgu ei olnud üldplaneeringusse pandud ka hobumatkaradu, mida “Viimse reliikvia” radadel on aastaid korraldatud, kuid nüüd on need planeeringus tagasi. “Kui seal käib ringi paar hobust, siis see ei tohiks loodusele halba teha,” lausus Preismann.
Matkad Ahja jõel 15. juunini keelatud?
•• Matkaliidu presidendi Levo Tohva sõnul on Põlva keskkonnateenistusel tekkinud maaomanike kaebuste põhjal soov keelata kuni 15. juunini Ahja jõe ürgorus kanuuga jõele minemine.
••“Hakkame selle vastu protestima, kui see tuleb,” lausus Tohva. “Uurima peab, aga lihtsalt keelamine ei ole lahendus,” lisas ta. “Kanuuhooaeg algab aprillis, kuid kõrgaeg on juuni teine pool ja juuli,” lisas ta.
••Kiidjärve maaomanik Lembit Tomikas oli nõudmistes karm: “Kui tahame, et lastelastele jääks midagi ka hoida, ei tohiks siin paar aastat üldse kanuumatku korraldada.”
••Ain Erik Kiidjärve metskonnast nimetas kanuumatku igati loodushoidlikuks.
