Ajal, mil kirjarahvas vaimustub ajalukku minevast kooparahvast, kaob igaviku teedele ka angerjas. Saja aasta eest pandi Saaremaal külaliste saabudes angerjapotile kaas peale, et võõrad ei näeks vaese mehe kala keetmist. Täna saab enesele angerjasuppi lubada ainult rikas. Üheksakümnendatel tõmmati Eesti vetest ametlikult välja 60 tonni angerjaid. Täna on arv kuus korda väiksem. Puurits, kes müüb aastas 50 tonni usjaid kalasid, ei tea täpselt, kas varude kokkukuivamise põhjus on globaalsoojenemine, globaalsaaste või angerjasööjad.

Loe veel, mida Raivo Puurits arvab teistest Eesti angerjakasvatajatest ja nende hinnapoliitikast.