Lisaks toimuksid ühel päeval ka presidendi ning Euroopa Parlamendi valimised. Valimisreformi tulemusena toimuksid aastatel 2010-2019 Eestis valimised seitsme aasta asemel vaid neljal aastal.

„Minu ettepanek on muuta põhiseadust ning sätestada, et edaspidi toimuvad riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant ühel ja samal päeval, märtsikuu esimesel pühapäeval. Ning vabariigi presidendi ja Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta tagant samuti ühel ja samal päeval juunikuus,“ selgitas Ansip möödunud nädalal Vanemuise kontserdimajas kõnet pidades.

Peaministri hinnangul jätaks suurem vahe valimiste vahel ruumi programmide elluviimiseks ja suurendaks ühise meele leidmise tõenäosust poliitiliste otsuste tegemisel. Lisaks jääks nii ilmselt vähemaks ka pidev poriloopimine, mis tavaliselt just enne valimisi hoogustub.

Ettepaneku kohaselt soovib peaminister aga põhiseaduse kallale minna kiirkorras, nii et muudatused võiksid jõustuda juba järgmisest aastast.

Küll aga möönis Ansip ka ise Vikerraadio saates „Reporteritund“, et tavaliselt peaks kohalik võim demokraatlikus riigikorralduses tasakaalustama keskvalitsust ning seega olema opositsiooniline. Kui aga nii parlamendi kui ka kohaliku omavalitsuse valimised ühele päevale viia, oleksid tulemused ilmselt küllaltki kattuvad.

Siiski leidis peaminister, et olukord, kus riik viibib püsivas valimiskampaanias, ei ole samuti normaalne ning raskendab kaugeleulatuvate otsuste tegemist. Võimul olijad keskenduvad üha rohkem päevapoliitilistele küsimustele ning just sellest näeb Ansip väljapääsu valimiskorda muutes.